Eestlanna kogus Inglise kanalis ujudes raha Tallinna lastele
10. september 2012, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannias elav eestlanna Selene Rebane soovis rahaliselt toetada Tallinnas keerulistesse oludesse sattunud lapsi ning tema ideest innustust saanud sõbrannaga korraldati heategevuslik ujumisüritus Inglise kanalis.
«Me ujusime eile Inglise kanalis Gosportist Wighti saarele, see vahemaa on umbes neli kilomeetrit, aga seal on vahepeal laevatee ja hoovused, millega tuli arvestada,» rääkis firmas ICIS Heren energeetikaanalüütikuna töötav Selene Rebane. Kuigi vesi oli eile 18 kraadi ning polnud väga tugevaid laineid, siis päris ilma vahejuhtumiteta eilne ujumine siiski ei möödunud. «Mingi hetkel öeldi meile saatvast kanuust, et kanalit just läbinud laev tühjendas sinna oma paagid ja soovitati järgmised 200 m pea vee peal ujuda. Mina midagi ei näinud, aga üks meist väitis, et nägi ekskrementi mööda hulpimas,» meenutas Selene.
Selenel kulus krooli ujudes neljakilomeetrise vahemaa läbimiseks üks tund ja 40 minutit, tema kolm kaaslast, kes ujusid n-ö konna, jõudsid kaldale umbes kümmekond minuti hiljem. Heategevuslik ujumine, kus eile osales 11 inimest, sai alguse sellest, et Selenel oli suur soov kuidagi toetada Peeteli kogudust, mis majutab ja toidab Tallinna lapsi, kelle pered on sattunud keerulisse olukorda.
«Meil tuli see sõbrannaga jutuks ja ta hakkas asja ajama,» rääkis Selene. Ujujate seltskonnas oli neli inimest Selene töökohast, mõned osalejad leiti tänu internetile, aga kaasa lõi ka kaks neidu, kes on ujunud üle terve Inglise kanali ehk ujunud 16 tunni jooksul Inglismaalt Prantsusmaale. Iga osaleja kogus raha erineva heategevusfondi või ürituse jaoks. «Minu sõbranna näiteks toetas heategevusfondi Help for Heros, mis toetab sõjaveterane,» tõi ta näite.
Kui palju tema eilne pingutus Peeteli kogudusele raha toob, Selene ei teadnud. «Ma ise ei ole väga kõvasti promo teinud ja Peeteli tegevusest ei teata ka palju,» tunnistas noor naine. Inglismaal tehtavad ülekanded laekuvad Londoni Eesti Seltsi arvele ja Eestis saab teha ülekande otse Peeteli kogudusele. Nende summade kohta tal esialgu infot pole, küll teab ta, et ta tööandja toetas ta üritust 100 naelaga.
Levinud viis heategevuseks
Selene sõnu on selline heategevus Suurbritannias väga levinud. «Tihti joostakse viis kilomeetrit ja siis öeldakse, et andke raha, aga see on minu meelest…,» jättis ta oma mõtte lõpetamata. Samas tunnistas naine, et inimesed on valmis ka raha annetama. «Kui ikka tead, et hea sõber on treeninud juba kuid mingiks ürituseks, ikka ju annad, sest tead, et see on suur füüsiline pingutus,» rääkis ta.
Naise sõnul oleks ta nõus veel kord ujuma, et heategevuseks raha koguda. «Kas ma just kanaliujumist teen, sest see tundub ebainimlik,» tunnistas ta. Selline pikk ujumine pole Selene sõnul mitte füüsiliselt, vaid vaimselt raske. «See on kohutavalt igav, sa ujud, sul ei ole mingit suuna- ega ajataju, sa lihtsalt ujud.» Selene sõnul aga kirjeldasid eilsel ujumisel osalenud kaks naist, kes on ka üle Inglise kanali ujunud, et 16-tunnine pidev ujumine on kui omalaadne meditatsioon.
Eilseks heategevusujumiseks hakkas Selene valmistuma juba veebruaris. Korra nädalas ujus ta vahemaa läbi, lisaks käis jooksmas ja tegi muud trenni. Algselt oli üritus plaanitud 25. augustile, aga kuna sel päeval olid väga kõrged lained, siis ujujaid vette ei lubatud. Iga ujujat saatis kanuu ning kõik 11 üritajat jõudsid ka omal jõul kaldale.