Tallinnast Varssavi 80 aastat järjest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Läheb taas lennuks! Ameeriklaste Douglas DC3 baasil valminud Lisunow Li-2 nägi Nõukogude Liidus ilmavalgust 1935. aastal. LOT võttis neist kümme esimest kasutusele 1946. aastal, vahetult pärast sõda.

FOTO: LOT Polish Airlines

Sel nädalal tähistab LOT Polish Airlines 80 aasta möödumist Tallinna-Varssavi lennuliini avamisest. 1932. aastal, veel enne, kui Tallinna Ülemiste lennujaam sündinudki oli, maandus Eesti kaitseväe ­aerodroomil Poola rahvusliku lennukompanii LOT Polish Airlines kolmemootoriline reisilennuk, millega avati Varssavi-Tallinna lennuliin. See on üks vanimaid regulaarliine, mis ühendas Eestit Euroopaga.

Esimene lennuk liinil Varssavi–Vilnius–Riia–Tallinn maandus Lasnamäe kaitseväe aerodroomile 1932. aasta 17. augusti õhtul ning järgmisel hommikul kell 11 lõikas riigivanem Karl Einbund piduliku kaaskonna ja pressi silme all läbi lennukit ümbritsenud sinimustvalged ja punavalged lindid.

Pärast seda kui õue kaetud pika ja piduliku laua taga oli keha kinnitatud, said esimesed reisijad loa astuda 12-kohalisse mugavasse Fokker F10 tüüpi lennukisse ja lend Poola pealinna poole võis alata.

Ühe otsa pilet maksis toona 59 Eesti krooni ja selle ostnuile anti kaasa kena kujundusega reklaamleht, millel seisis puhtas eesti keeles üleskutse: «Kui Teie kavatsete sõita välismaale, siis kasutage LOT’i soodsaid lennuühendusi. Moodsaimad ameerika kiirlennukid tagavad lühemaid lennuaegu. Mugavad seatavad tugitoolid hoiavad ära igasuguse reisiväsimuse.»

1932. aastal kolm korda nädalas toimunud lennud jõudsid ka kohalikku meediasse – näiteks kirjutas kohalik ajaleht Kaja oma 19. augusti numbris: «Eesti taas sammu võrra Kagu-Euroopale lähemale.» Kuid tegelikult tähendas uue õhusilla loomine paremat ühendust ka lähinaabrite Läti ja Leedu linnadega.

Tallinna ja Varssavi regulaarliin oli välisliinidest neljas: esimene oli 1920. aastal avatud õhusild Helsingiga, järgnesid Riia (1921), Königsberg (1923) ja Leningrad (1928). Viis aastat hiljem – 29. aprillil 1937 – avas LOT ainulaadse lennuliini Jeruusalemm–Tallinn–Helsingi.

Lennureisid muutusid kiiresti ülipopulaarseks nii sise- kui välisliinidel, näiteks 1937. aastal läbis Tallinna lennujaama 13 336 inimest. Selleks ajaks oli Tallinna lennujaamast, kus sai unikaalse võimalusena maanduda maapealse lennuraja kõrval ka Ülemiste järvele, kujunenud üks Euroopa suurimaid ning LOTi kõrval tegid siit regulaarlende ka Lufthansa ja soomlaste Aero OY.

Teise maailmasõja järel, mil Eesti kuulus NSVLi koosseisu, ei maandunud Tallinna lennujaamas mõistagi enam ühtegi välisriigi lennukit, aastateks katkes ka Tallinna-Varssavi õhuliini tegevus. 10. mail 2010, mil kogu Lääne-Euroopa lennuliiklus oli Islandi tuhapilvede tõttu halvatud, avati Varssavi-Tallinna liin taas. Sel hooajal lendab LOT Tallinna ja Varssavi vahet kuuel korral nädalas.

1929. aastal asutatud LOT (mille pikka nimeversiooni Polskie Linie Lotnicze hakati kasutama 1938. aastast) võeti juba aasta hiljem ka rahvusvahelise õhutranspordi liidu IATA liikmeks.

LOT on KLMi (1920) ja Czech Airlinesi (1923) kõrval seega vanuselt kolmas lennukompanii Euroopas ja kuues maailmas, mis pole vahetanud kogu oma tegutsemisaja jooksul nime ega logo.

Kunstnik Tadeusz Gronowski disainitud valge teraslind punasel foonil võitis 1929. aastal korraldatud LOTi sümboolikakonkursi ja võeti logona ametlikult kasutusele 1931. aastal.

Tagasi üles