Riik kulutab peatus.ee portaali reklaamimiseks ligi 3700 eurot

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peatus.ee portaali kodulehekülg.
Peatus.ee portaali kodulehekülg. Foto: www.peatus.ee

Paari aasta eest valmis riigi tellimusel ühistranspordiportaal peatus.ee, mille reklaamimiseks tellis maanteeamet nüüd ligi 3700 euro eest voldikuid.

«Oleme saanud seda tagasisidet, et info on küll portaalis olemas, aga inimestel on keeruline seda leida ja nad ei oska kõiki võimalusi kasutada,» selgitas maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Ingmar Roos, miks otsustati teha infovoldikuid.

Portaali voldikute tootmine läks maksma ligi 3693 eurot ja see summa sisaldas nii voldikute koostamist, kujundamist kui ka tootmist.

Voldikud anti maavalitsustele ning neil soovitati neid jagada bussijaamades ja maavalitsuse enda infosaalides. Voldikuid telliti 8000 tükki ning lisaks on olemas ka selle elektrooniline verisoon.

Kuigi portaal sai valmis juba 2009. aasta sügisel, tehti teavitusvoldikud valmis alles sel aastal. «Küsimus oli selles, et peatus.ee-s olid mõned uuendused, mida me tahtsime enne voldiku trükkimist käiku saada,» selgitas Roos. Ta tõi näite, et nüüd on võimalik otsida reisialgust aadressi järgi. «Näiteks kui inimene ei tea lähimat ühistranspordipeatust, siis saab ta otsida aadressi järgi,» rääkis ametnik.

Praegu külastatakse peatus.ee portaali 12 000 kuni 14 000 korda päevas. «Kindlasti teatud kasutajate arvu kasv toimub, kuid pigem on need voldikud mõeldud olemasolevate kasutajate informeerimiseks, kuidas kasutada ära kõiki peatus.ee võimalusi,» arvas Olari Tammel maanteeametist. Ta lisas, et ennekõike on voldik suunatud kasutajatele, kelle arvutikasutamise kogemus on tagasihoidlik ning kes ei pruugi leida iseseisvalt üles portaali erinevaid kasutusvõimalusi.

Peatus.ee portaal läks maksma 2,3 miljonit Eesti krooni (147 000 €) ja üle 77 protsenti investeeringust kaeti Norra finantsmehhanismi ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahendite arvelt.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles