Lapsega võõrsile minnes peab teise vanema nõusolek olema
20. mai 2012, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eestis ei kontrollita, kas vanemal on koos lapsega välismaale minnes teise vanema nõusolek kaasas, võib selle puudumine võõrsil kaasa tuua sekeldusi. Nii pidi üks ema mõne aasta eest Kanada piiril tõestama, et tema pole last röövinud.
Mõne aasta eest koos viieaastase pojaga USAs külas olnud naine otsustas koos oma seal elavate sõpradega minna ka Kanadasse. «Läksime piirile, kus oli tavaline passikontroll, ja kuna ma teadsin, et Eesti kodanikele on sissesõit viisavaba, siis ma ei muretsenud,» rääkis 37-aastane Viktoria.
Ootamatult paluti neil aga autost väljuda ning neil tuli pikalt oodata. «Kui tundsime huvi, miks me peame ootama, siis öeldi, et probleem on selles, et perekonnanimed on erinevad ja passist ei selgu, et tegu oleks minu lapsega.»
Kanada piirivalvurite esimene küsimus emale oli, et kes see poiss on. Vastuse peale, et «see on minu poeg», tahtsid piirivalvurid teada, kuidas saab naine seda tõestada.
Naise sõnul püüdis ta piirivalvureid veenda, ka USAs elavad sõbrad kinnitasid, et tegu on tema pojaga, kuid neid ei usutud ning kohale kutsuti lastekaitseametnik. Perel tuli minna piiripunkti ametiruumi, mille seinad olid täis lastepilte. «Ta (ametnik –toim) ütles, vaadake, kõik need lapsed on kadunud ja me otsime neid. Kuidas ma saan olla kindel olla, et te ei varastanud seda last või ei varastanud teda oma isalt.»
Naine tunnistab, et oli väga mures. «Mulle öeldi, et kui ta ei suuda tõestada, et see on minu laps, siis ta võib lapse võtta, kuni ma esitan kõik vajalikud dokumendid.» Lõpuks tuli ametnik perele vastu ning kutsus ülekuulamisruumi nii Viktoria poja kui ka USAs elava pere 11-aastase tütre, kes oli poisile tõlgiks. Pojalt uuriti, kus ta isa on ja kas ta on isa näinud. «Poeg ütles ausalt, et isa ei ela meiega ja see on minu ema ning lõpuks jäädi meid uskuma,» rääkis naine. Ametnik kinkis mõlemale lapsele veel Kanda lipud ning väikseid meeneid, nii et lapsel on erinevalt emast sellest vahejuhtumist vaid head mälestused.
Välisministeeriumist öeldi, et kui lapsevanematel on ühine hooldusõigus, siis on vajalik mõlema vanema nõusolek tähtsamate otsuste tegemisel lapse elus ning see põhimõte kehtib ka reisimise puhul. «Kui üks vanem läheb lapsega reisima, peab sellest teine vanem teadlik olema ning selleks oma nõusoleku andma,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Helen Rits. Ta lisas, et kui hooldusõigus on vaid ühel vanemal, siis pole teise vanema nõusolekut reisile minnes vaja.
Ka vanemal peab ema-isa luba kaasas olema
Vanemate nõusolekut on vaja ka juhul, kui laps reisib näiteks koos vanavanemate või sugulastega. «Kui laps reisib saatjaga, on üldjuhul nõutud hooldajate kirjalik nõusolek, kus allkiri on notariaalselt kinnitatud. On soovitatav, et nõusolek oleks keeles, mis on üldiselt arusaadav, näiteks inglise või vene keeles,» sõnas Rits.
Pressiesindaja sõnul puutub ministeerium aeg-ajalt kokku juhtumitega, kus lapsevanemate omavahelised suhted on komplitseeritud ja lapsega lahkutakse teise vanema teadmata ühest riigist teise. «Need ongi juhtumid, mis on seotud hooldusõiguse ja lapseröövi temaatikaga,» rääkis Rits. Selliseid juhtumeid on ettetulnud näiteks Soome, Norra, hiljuti Itaalia, aga ka teiste riikide puhul.
Politsei- ja piirivalveamet teatab oma kodulehel, et Eestis kehtivate õigusaktide kohaselt Eesti riigipiiri ületamiseks ei ole vaja omada täiendavaid dokumente (volikirju). Küll aga võivad mõne teise riigi piirivalvurid nõuda täiendavaid dokumente. «Soovitame alaealisele lapsele kaasa anda käsikirjas loa, kus on kirjas vanemate kontaktandmed ning enne välismaale reisimist pöörduda sihtriigi välisesindusse ja täpsustada nõuded dokumentidele.»