Eurolaulu Raadio

Eesti suve paratamatus: rannapuhkuse asemel hoopis spaasse

Meritoni spaa.

FOTO: Silja Kaigu

Puhkust planeerides on tark kas või mõneks päevaks paotada spaa ust, sest kunagi ei või ette teada, millal pealtnäha sulnis rannailm külmaks, tuuliseks ja vihmaseks keerab.


Pärnu Tervise Paradiisi müügi- ja turundusdirektor Karmen Eisenschmidt on täpselt sama meelt. Rumal oleks arvata, et kogu suve sirab Eestimaa pilvitus taevas päike ning kui see pikemaks ajaks pilve taha läheb, ei tule tavainimesel, kui just pole tegu erafirma juhiga, puhkuse katkestamine kõne allagi. «Pole ju mõtet nautida liivarannal vihma,» sõnab Eisenschmidt.

«See on riskibisnis,» märgib ka Pärnu spaahotelli Viiking direktor Kairi Lusik. «Võib sedagi juhtuda, et merevesi ei lähegi soojaks,» ei taha Tallinna Meritoni hotelli ja spaa turundusdirektor Mare Terri-Voogma ometigi Eestimaa suve ära sõnuda.

Üks on aga kindel – spaas on õhk alati 28 kraadi üle nulli ning vesigi mõnusalt soe. Eriti mullivannides. Arvamus, et eestlased spaapuhkust – eriti pärast eurole üleminekut – pelgavad ja meil sinna asja pole, on ekslik.

«Mullu esimesed kolm kuud võttis vaiksemaks küll,» tunnistab Kairi Lusik, «ent kõik taastus väga ruttu. Vaatamata üldisele majanduslikule olukorrale leitakse õnneks siiani raha, et käia teatris, paar korda aastas perega restoranis söömas ja kaks korda aastas kusagil puhkamas.»

Lusiku sõnul on keskmise eestlase ette kerkinud pigem küsimus, kui palju raha puhkusele ja lõõgastumisele kulutada. Pole ju näiteks spaateenuste kasutamine elutegevuseks otseselt vajalik.

«Nii et võib-olla ei tarbita enam nii aktiivselt lisateenust. Suhtutakse nii, et kui raha üle jääb, siis võtan. Kes on aga raha kogunud ja mõelnud puhata spaas kaks-kolm päeva kogu raha eest, siis leidub neidki,» tähendab Lusik. Viikingis on eestlasi aastas keskeltläbi veerand.

Just spaahotellis Viiking avati aprillis nõudlikumale, maailmas rohkem reisinud ja nn küsida oskavale kliendile uus korpus, mille kõigis tubades rõdu, konditsioneer ning traadita internet, mis arvatavasti eriti meeltmööda puhkust nautivatele nooremapoolsetele ärimeestele ja -naistele. Uues korpuses asub ka teeninduskorrus, mille uhkuseks on massaažitoad ning ilusalong.

Tervise Paradiis pakub tänavu suvel esimest korda nn oma maja hooldust, mis tegelikult kannab uhket nime «Signatuurhoolitsus «Paradiisi allikas»». See kätkeb endas mereliste aktiivainetega keha koorimist, seejärel meremineraalide mähist, näohooldust ning erilist Bali massaaži.

«Nii nägu kui keha saavad korraks aja maha võtta,» märgib Karmen Eisenschmidt ja lisab, et kui kaua lõõgastava hoolduse toime kestab, sõltub juba inimesest. «Sest võib ju võtta ka 10-päevase mudaravikuuri ja selle mõju võib kesta kolm kuud või pool aastat. Oleneb, kui kaua inimene ise tahab sellest rõõmu tunda.»

Eisenschmidt täiendab, et üha rohkem on spaahooldust nautimas näha ka mehi, ja trend on iga aastaga aina kasvav. «Nad ei käi enam spaas nö magamas ja söömas,» sõnab ta.

Samas ei näita statistika, et Pärnus käivad lõõgastumas vaid soomlased ning peljata, et õhtutunnid tüütute karaokeviiside saatel mööduvad, pole vaja. «Suveõhtuti toimub Pärnus nii palju üritusi, et muret tunda, kuhu minna, meie linnas pole. Ja ega me tahagi hoida klienti ööpäev läbi majas kinni – linn on piisavalt väike, et jalutada sinna, kus midagi sünnib.»

Mare Terri-Voogmagi nendib, et ehkki Meritoni spaas on põhjanaabreid külastajate seas märkimisväärselt, on aina enam ka mujalt tulijaid. Eriti suvel võib mullivannides sulistamas kohata päris palju sakslasi ja rootslasi, samuti hispaanlasi ja itaallasi. «Veekeskuses käib ka kohalikke elanikke suhteliselt palju, eriti vesiaeroobika tundides.»

Muide, juba homme kell 12 oodatakse Meritoni spaas kõiki soovijaid, kes rannahooaja lähenedes oma figuuri pärast muretsevad, spetsiaalsesse vesiaeroobika treeningkoolitusse, kus saab teada, kuidas teha harjutusi nii õigesti, et nende sooritamisest ka kasu oleks. Olgu lisatud, et lastele see ettevõtmine suunatud pole – nemad võivad treeningkoolituse ajal lastebasseinis möllata.