Reportaaž: turismimessi parim riik on Eesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma pole iial turismimessil käinud. Seega astusin saali küllaltki lootusrikkalt. Turismifestival sisaldab ju võimalusi. Seal, esimeses saalis on koos kõik need riigid, kuhu on antud võimalus reisida.
«Kas te sooviksite datlit?» küsib neiu Tuneesia punktist. Kui ta on inimese kuivatatud puuvilja proovima saanud, saab ta rääkida võimalusest reisida Tuneesiasse. Nagu võrkulangenuna kuulan Sahara kõrbest ja metsikult ilusatest kohtadest. Võimalus minna Aafrikasse!
Ja nii see jätkus, riikide ja reisibüroode kaupa, enamik valgetes boksides. Läti on tubli. Vähemalt sellel turismifestivalil - nad suutsid end eristada rõõmsa leherohelise värviga (ja pakkusid mõnusat jäätist pluss lätikeelse selgituse), mis vastandus kenasti ülejäänud putkade valgele toonile ja koledale põrandale.
Turismifestivalil on kaks osa. Sissekäigu juures on saal, mis pühendatud välismaistele sihtkohtadele, kus on Läti roheline telk ja kus promovad oma kodumaa vaatamisväärtusi saatkonnad ja pakuvad soodsaid reise võõrale maale turismifirmad.
Mõne laua juures sai täheldada kerget rahvakogunemist: seal pakuti süüa. Jaapani putkas valmistasid neiud ise sushit. Söök ja tasuta kraam on kindel garantii sellele, et kenake hulk rahvast on kinnitatud mõneks ajaks ühele kohale kindlamini, kui seda suudab kärbsepaber väiksemat sorti putukaga. Aja edenedes hakkas rahvas ühtlustuma. Nende kätte ilmusid täpselt samasugused Regio looduslikust materjalist kandekotid. Või mingi türgi firma valged kotid. Palju kilekotte ja lillasid õhupalle.
Miskipärast jäi see võõrastesse maadesse kutsuv saal kuidagi sama kaugele kui need võõrad maad.
Järgmine peatus: Eesti.
Ida-Virumaa punkti juures oli tsikkel. Tsikkel ise oli kena, aga veel kenamad olid kolm meesisikut, kes kuldsed kiivrid peas ja härra presidendi stiilis kikilipsustatult laulsid «Hüp-pa, keer-le hom-mi-ku-ni, see on virulaste va-na tants!» nii et näod leemendasid, samal ajal ägedasti pilli mängides.
Pillimängu oli Eesti osas igal pool, vastastikku musitseerisid Viljandi ja Hiiumaa. Viljandi pillimees Silver Sepp võttis ratta -selle jalgrattale kuuluva- ja hakkas poognaga kodaratest muusikat välja võluma.
Eesti-paviljoni suurimaks plussiks olidki inimesed, kes rääkisid säravail silmil oma kodukohast. Nagu see Rakvere neiu, kes rääkis kõigile ööjooksust. Kuidas üle kolme tuhande inimese plaanitakse Rakverre suvel keset ööd silkama panna ja kuidas Rakveres ikka peab kõik käima kiiksuga.
Setomaa punktis võttis naerusuine setu kinni ja pani setokeelset ristsõna lahendama. Mis asi on seto keeles «suulliim»..?
Eesti on turismifmessi järgi otsustades parim koht, kuhu reisida.