Eesti Muusikaauhinnad 2020

Rumeenias pelga hulle autojuhte ja õpi armastama rahva lahedat meelt

Transfăgărășani mägitee keerukad serpentiinid viivad enam kui 2000 meetri kõrgusele.

FOTO: Imre Siil

Euroopa Liidu uus eesistuja on selle aasta algusest Rumeenia. Eestit selles riigis tuntakse: Kaia Kanepi, e-riik ja Taxify. Rumeenia elatustase on Euroopas üks tagasihoidlikumaid ja väljarände poolest ollakse maailmas Süüria järel teisel kohal, rumeenlased ise on küll veidi pöörased, kuid rõõmus rahvas.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Meie teame Rumeeniat peaasjalikult spordi järgi. Eesti võrkpallikoondist on juhendanud Rumeenia treener Gheorghe Creţu, meie korv- ja käsipallurid on Rumeenia klubides ning tennisist Kaia Kanepi võitis USA lahtiste meistrivõistluste esimeses ringis rumeenlannat, pikka aega maailma tennisetabelis esikohta hoidnud ja ka tollel turniiril esimesena asetatud Simona Halepit.

Rumeenlased tunnevad tennise vastu erakordselt suurt huvi ja see võit oli tõeline sensatsioon, sest Kanepi oli siis edetabelis alles 44. ning seni polnud nendel võistlustel veel ükski esimesena asetatud mängija kohe välja kukkunud. Rumeenlased olid šokis ja elasid seda allajäämist raskelt üle. Meediaväljaannetes ilmusid pealkirjad nagu «Tõeline maavärin» ja «Košmaar või reaalsus». Suures kaotusekibeduses süüdistati Kanepit pressikonverentsi järel ülbevõitu hoiakus vastase suhtes, mis muidugi ei ole tõsi: meie tennisist väljendas ainult imestust, miks rohkearvuline tennisepublik sedapuhku autsaiderit ei toetanud, nagu tavaliselt tehakse. Kanepi mängu nimetati aga väga heaks ja agressiivseks ning Halep tunnistas pärast kiiret lüüasaamist ausalt, et jäi sedapuhku tõsiselt hätta.

Tennis on praegu Rumeenias spordiala number üks ning Halep tõusnud rahvuskangelase staatusse. Iga päev ilmub temast meedias mõni lugu. Võite on tal kogunenud palju ja nende eest saadud kümnete miljonite eurodeni küündivate võidusummadega on ta hakanud ajama kinnisvaraäri kuurortlinnas Constanƫas ja Braşovi lähedal mägikuurordis.

Rumeenias valmistatud Daciad vuravad Eesti teedelgi kenasti. Kui müstiline vereimeja Dracula ja kommunistlik diktaator Ceauşescu välja arvata, siis on Dacia on ilmselt Rumeenia kõige edukam kaubamärk ning kajastab rumeenlaste põlvnemist muistsetest daaklastest. Koos Prantsuse Renault’ga Moivani linnas toodetud odavamat sorti autosid müüakse paljudes riikides hästi, võiks öelda, et iga aastaga järjest paremini.

Siinkohal tuleb küll lisada, et Dacia tehased, mis 1966. aastast saadik on valmistanud autosid prantslaste litsentsi alusel, ei ole tegelikult enam Rumeenia kapitali omanduses, sest Renault ostis need möödunud sajandi lõpul tervenisti välja.

Daciate seeriatootmine algas 1968. aastal ning esimese auto, millel oli mootor taga nagu Zaporožetsitel, roolis tehasest välja suur juht, Karpaatide geeniuseks nimetatud Nicolae Ceauşescu isiklikult.

Daciad on osutunud tõelisteks imeriistadeks. Olen näinud nende vanemaid versioone sõitmas hiigelsuurte heinakoormatega, mille alt autot õieti nähagi pole, kandmas katusel ja kapotil korraga kümmet suurt kartulikotti või vedamas oma gabariitidest igas suunas üle ulatuvaid toru-, laua- ja palgihunnikuid. Neile on korraga peale laotud mitu massiivset riidekappi ja kummutit, nii et jääb mulje, nagu oleks mööblitükile lihtsalt rattad alla pandud. Daciate sissegi on üllatavalt palju asju ja elusolendeid ära mahtunud – sõiduautode aknast on välja vaadanud suisa lehmi ja lambaid.

Populaarne

Tagasi üles