Eestlased Austraalias: laastav põud viib farmerid elust lahkumise mõtteni

FOTO: Pixabay

Samal ajal, kui Eestis on lumi maas, möllavad teisel pool maakera ehk Austraalias üleujutused, põud ja metsatulekahjud. Kirjutan natuke põua teemal, kuna sellega oleme siin olles kõige rohkem kokku puutunud.

Põuaks nimetatakse oluliselt väiksemat sademete hulka kui antud piirkonna ja aastaaja keskmine, mis käib käsikäes liiga kõrge temperatuuriga. Kui meie jaoks võib põud tähendada kuuajast vihmasaju vähesust, siis Austraalias on põud kestnud juba üle aasta ning on võtnud rekordilised mõõtmed: Lõuna-Queenslandis ja New South Walesis on mitmes linnas olnud kõige kuumemad temperatuurid ning kõige vähem sademeid. 2018. aasta septembrikuu sademetehulk terves Austraalias oli kõigi aegade madalaim. 2018. aasta keskmine sademete hulk oli 11 protsenti madalam kui tavaliselt.

Üleüldiselt oli 2018. aasta kolmas kõige kõrgema temperatuuriga aasta üldse. Enda kogemusest võin öelda, et see on päris karm, kui mitu nädalat järjest on iga päev üle 40 kraadi. Proovi veel selle temperatuuriga väljas tööd teha! Tasuta rassimuutmisprotsess on garanteeritud. Konditsioneerita elamine ei ole siin võimalik. Öösel 30+ kraadises toas ei saa magada. Samuti poleks varem arvanud, et pajakinda olemasolek auto kindalaekas võib kasulikuks osutud – heaks abiks auto roolist kinni haaramisel, kui kuhugi sõitma tahad hakata!

Kohalike farmerite sõnul pole nemad sellist põuda veel näinud. Kohalikud uudisteportaalid arvavad, et kui selline põud jätkub, siis võib sellest välja kujuneda viimase 400 aasta suurim põud. Kindel on aga see, et ka järgmisel aastal saab Austraalia põllumajandussektoris tegutsevatel farmidel raske olema.

Kõige enam mõjutab põud kohalikku põllumajandust. Meie töötasime puuvillafarmis, mis nõuab väga suuri veevarusid. Farmi oli hooaja alguseks kogutud kahe viimase aasta veeülejäägid (tavaliselt pidi vaja minema lisaks tavalisele vihmasajule ka ühe aasta veeülejääki), seega valmistunud oldi hästi, kuid mitte piisavalt. Praeguseks aga ei tulda veega välja ning saak jääb poolikuks, heal juhul tullakse kuludega nulli. Farmis, kus meie töötasime, oli veel hästi, kuna enamikul farmidel nii palju veevarusid ei ole. Naaberfarmides olid mullast väljas vaid väikesed idud. Pildil on naabruskonnas olev puuvillapõllu moodi asi.

FOTO: Karl Timmer

Väga halvasti mõjub põud ka kariloomadele. Üle riigi surevad kariloomad (lehmad, veised ja lambad) veepuudusesse ja ka nälga, seda peavad samal ajal pealt vaatama nende omanikud. Vaatepilt, kuidas oma isa või isegi vanaisa elutöö hävib, tekitab suurt depressiooni. Selle tagajärjeks on ka enesetappude arvuline suurenemine. Mõni farmer on suurtes võlgades ning kuna loodetud saaki sellel aastal ei näe, nähakse kergemat väljapääsu enesetapus.

Põua tõttu kolivad paljud pankrotistunud inimesed koos peredega maalt linna. Maakohtades äritsevatel poodidel tekivad selle tõttu raskused, kuna pole enam nii palju kliente. Linnad aga on ülerahvastatud ja kõigile ei ole tööd pakkuda. Selle tõttu on majutus kalliks muutunud, kuna nõudlust on palju, aga pakkumist vähem jne. Keeruline olukord, mida lahendada.

Naljakas on ka see, et linnades elavatel austraallastel ei pruugi tegelikult aimugi olla, kuidas põud nende majanduslikku seisu mõjutab. Youtube'is leidub videosid sellest, kuidas keegi heasüdamlik linnaelanik annab koaalale pudelist juua jne, aga rohkem tagajärgi ei teatagi. Pildil on päikese eest puuvillataime alla varjunud kohalik sisalik.

FOTO: Karl Timmer

Ka teised põllumajanduskultuurid nagu avokaadod, viinamarjad ja tsitruselised on vähese saagikusega. Tulemuseks on antud saagi kõrge hind rahvusvahelisel turul. Puuvilla hind pidi sel aastal olema ebanormaalselt kõrge, kuna suheliselt suurt osa maailmaturust tootev Austraalia sel aastal ei panusta kuigi palju. Kallis on ka hein, mida kasutatakse kariloomade toiduks, ning mida on väga vähe.

Tavaliselt tehakse farmides, eriti veel puuvillafarmis tööd paljaste jalgadega (sellepärast näeb ka poodides tihti paljaste jalgadega austraallasi). Natukene proovisime – kuni 37 kraadini oli väga mõnus, sealt edasi olid aga tulemuseks põlenud jalatallad. Tegelikult vandusid isegi kohalikud alla ja pühkisid enda jalatsitelt tolmu. Maapind läks päikese käes lihtsalt liiga kuumaks. Suhteliselt kerge oli ka enda käsi ära põletada, kui ei jälgi, millest kinni haarad. Peamiseks komistuskohaks olid erinevad autodetailid nagu ukselink, auto taga olev kast, ja noh... üleüldiselt auto. Saatuslikuks võisid saada ka aiaväravad ja päikese kätte unustatud tööriistad. Esimest korda nägime ära ka sulava asfalti, mis kleepub jalatsitalla külge nagu näts. Peale sellist kuumust tekib tunne küll, et tahaks praegu Eestis olla ja peadpidi lumme kinni hüpata.

Tundub, et valisime vale aasta Austraaliasse tulekuks!?

Loe ka Seiklevate suitsupääsukeste blogi.

Tagasi üles