Sihtkoht neile, kes on juba kõike näinud – Derweze põrguvärav

FOTO: Tormod Sandtorv / Wikimedia Commons

Ajaloo jooksul on põrguväravateks nimetatud väga erinevaid paiku, näiteks Lerna järve ja Acheroni jõge Kreekas, Etna vulkaani Sitsiilias ja Osore mäge Jaapanis. Üks koht, mida kaasajal sageli põrguväravaks nimetatakse, on Derweze gaasikraater. 

Gaasikraater asub Türkmenistani keskosas keset Karakumi kõrbe. Kraatrile lähim küla on Derweze, mille nimi on tuletatud pärsiakeelsest sõnast «darvaza», mis tähendab «värav». 2013. aastal loodi looduskaitseala, mille koosseisu kuulub gaasikraater koos lähema ümbruskonnaga.

Derweze gaasikraater tekkis loodusliku gaasimaardla (mida peetakse maailma suuremate hulka kuuluvaks) plahvatuse tulemusena. Plahvatuse põhjustas Nõukogude geoloogide väär tegevus gaasimaardla uurimisel. Maapind gaasimaardla kohal vajus plahvatuse tulemusena sisse ja tekkiski gaasikraater. Gaasikraatri tekkimise täpne aeg on teadmata – mõningatel andmetel toimus see 1960. aastate lõpus, kuid teistel andmetel hoopis 1971. aastal.

Inimestele ja muule elusloodusele kahjulike gaaside leviku piiramiseks süütasid geoloogid gaasi hiljem põlema. Loodeti, et gaas põleb ära mõne päevaga või hiljemalt mõne nädalaga. Tegelikkuses on Derweze gaasikraatris tuli lõõmanud sellest ajast saati (ehk hiljemalt 1971. aasta lõpust) lakkamatult. 

Loe edasi Reisigurust.

Populaarne

Tagasi üles