Populaarsust koguv turismivorm, mis geoloogide sõnul peab lõppema

FOTO: Yongkiet Jitwattanatam / PantherMedia / Scanpix

Inimesed lähevad äärmustesse, et näha lähedalt aktiivset vulkaani. Paraku on sellisel teguviisil mõningate jaoks ka ekstreemsed tagajärjed.

Selle aasta suvel lendas laavatükk vastu turiste vedanud paati ning 23 inimest sai haavata. Eelmisel aastal suri Itaalias 11-aastane poiss, kes kukkus vulkaanikraatrisse. Surid ka poisi vanemad, kes üritasid teda päästa.

«Vulkaanide näol on tegemist loodusjõududega, mida inimesed ei ole võimelised kontrollima,» ütleb Cambridge Ülikooli geograaf Amy Donovan. «Me ei saa vulkaanipurske puhul teha muud, kui minna lihtsalt teelt eest ära,» lisas ta.

Üha rohkem on maailmas hakanud levima nii-öelda «vulkaaniturism,» mille käigus üritavad inimesed purskavale vulkaanile võimalikult lähedale pääseda. «Turistid ei mõista, et sedasi tegutsedes ei pane nad ohtu mitte ainult iseennast, vaid ka päästetöötajaid, kes peavad neile vajadusel appi minema,» tõde Donovan. Ta tõstis esile Islandi, kus on selliste turistide arv eriti tõusnud.

Probleem on muutunud nii suureks, et kohalikud ametnikud Islandil arutlevad selle üle, kas üldse enam teatada vulkaanipursetest, kirjutab Travelandleisure.com.

Tasub teada, et vulkaanide külastamiseks on olemas ka ohutuid viise. Ütlematagi selge, et kohaliku piloodi palkamine selleks, et pimedas lennata üle keelatud alade – nagu ühed turistid 2010.aastal Islandil tegid – ei ole hea idee. Pane tähele teadaandeid, mida jagavad kohalikud geoloogid ja päästeametnikud. Ametliku loaga giid ei vii teid kunagi piirkonda, mille valitsus on külastajatele sulgenud.

See võib esialgu paista asjana, mida vähemalt kord elus kogeda, kuid loodus on ettearvamatu, olud võivad väga kiiresti muutuda ja asjad võtta halva pöörde.

Tagasi üles