Uuring selgitas välja, kas konverentsituristid tahavad Eestisse tagasi tulla

FOTO: Pixabay

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse uuringust selgus, et Eestisse konverentsiga seoses saabunud ärituristid tahavad siia ka puhkusele tulla ja soovitavad Eestit väärt konverentsipaigana oma võrgustikes. 

Koostöös Eesti Konverentsibüroo ja Tallinna konverentsiturismi bürooga korraldatud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada konverentsituristide reisikäitumine ja kulutused ning nende hinnangud  konverentsi toimumispaikadele.

Küsitleti Tallinnas ja Tartus toimunud rahvusvaheliste assotsiatsioonide konverentsidel osalenuid. Valimis olid konverentsid, mis kestsid vähemalt kaks päeva, mille osalejate arv oli vähemalt 100 ja vähemalt 40% osalejatest oli välisriigist. Tulemusi ei saa üldistada «keskmisele» Eestis toimuvale rahvusvahelisele konverentsile. Need kehtivad uuritud sihtrühma kohta – suure osalejate arvuga ja pika kestusega rahvusvahelised assotsiatsioonide konverentsid.

«Konverentsiturismi arendamine on turismiarenduskeskusele lähiaastatel üks tähtsamaid, sest konverentsituristid kulutavad Eestis keskmisest turistist rohkem. Need on tegusad inimesed, kes reisivad palju ja levitavad sõna oma mõjukate kolleegide seas. Kui neile Eesti meeldib, toovad nad meile veel teist korda tulu puhkajatena,» loetles konverentsiturismi arendamise põhjusi EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli.

Eesti Konverentsibüroo juhi Kadri Karu sõnul tuntakse Eesti vastu konverentsimaailmas aasta-aastalt üha enam huvi. «Murekohaks on jätkuvalt suurema multifunktsionaalse keskuse puudumine ja lennuühendused. Nutikate ühislahenduste abil oleme suutnud konverentsiturismi siiski järjepidevalt kasvatada. Samuti on meie tugevuseks tipptasemel erialateadlased, kes oma kaaluka sõnaga meelitavad siia rahvusvahelisi tippüritusi,» sõnas Karu.

Kantar Emorilt tellitud uuringule vastas 799 konverentsituristi 20 eri konverentsilt, mis toimusid 2017. a augustist 2018. a septembrini. 4/5 konverentsituristidest oli pärit Euroopast. 12% neist reisis Eestisse ka koos ühe ja 4% koos mitme kaaslasega.

Enne konverentsi ei olnud uuringule vastanud konverentsituristidest Eestit külastanud 2/3, neist üle 80% kaaluks Eestit tulevikus oma puhkuse sihtkohana. Konverentsi toimumispaigana soovitaks Eestit üle 90% konverentsituristidest. Eesti sai palju kiidusõnu ilusa looduse ja rohelise eluviisi eest, kiideti toiduvalikut ning üldist hinnataset. Toodi ka välja, et Eesti on kiirelt arenenud ilus maa. Positiivsena mainiti linnade suurust, mis teeb ringiliikumise mugavaks ja kiireks. Väga heaks hinnati konverentside korraldust.

Nii Tallinna kui ka Tartu puhul väärtustati enim turvalisust ning kohalike võõrkeeleoskust. Tartu miinusena toodi välja kehv ligipääs rahvusvahelise transpordiga, Tallinna puhul olid veidi madalamad hinnangud hinna ja kvaliteedi suhtele. Miinustena toodi välja, et nii Tallinna kui ka Tartu konverentsikohad jäävad suurtele konverentsidele liiga väikeseks ning olulise puudusena ka kehvi lennuühendusi.

Konverentsituristi keskmine kulutus oli 190 eurot Eestis viibitud öö kohta, Tallinnas toimuvate konverentside puhul 193 eurot, Tartu konverentside puhul 167 eurot. 38% kogusummast kulus majutusele, 30% osalustasule, 12% väljas söömisele, 8% ostudele ja 12% muudele teenustele (kohalik transport, ekskursioonid, meelelahutus jm). Tartus olid kulutused väiksemad kui Tallinnas, sest Tartus olid keskmiselt odavamad kolm kõige sagedamini mainitud kuluallikat – konverentsi osalustasu, majutus ja väljas einestamine.

Enamik konverentsituriste (71%) viibis konverentsilinnas kolm kuni viis ööd. Muid Eesti paiku (nii ööbimisega kui ka ilma) külastas 32% Tallinna ja 60% Tartu konverentsituristidest (enamasti käisid nad Tallinnas). Teistest paikadest tõusid populaarsemana esile Lahemaa rahvuspark, Pärnu ja Saaremaa.

Vabal ajal käidi peamiselt söögikohtades ja tutvuti vaatamisväärsustega omapäi (mõlemat üle 80% vastanutest). 46% konverentsituristidest käis ostlemas, 42% külastas muuseume või näitusi. Veerand käis looduses, viiendik ekskursioonidel ja 15% ühendas konverentsi äripartneritega kohtumisega.

Tallinna konverentsituristidest 77% ööbis majutusettevõttes (hotell, külalistemaja), koguni 21% üüripinnal (nt Airbnb kaudu). 1% ööbis sõprade-sugulaste juures või kasutas muud majutust (nt tööandja korter). Tartu konverentsituristidest eelistas valdav osa (92%) majutusettevõtteid.

Erialaassotsiatsioonide konverentside korraldamisel on Eesti praegu Baltimaade liider. Rahvusvahelise konverentsivaldkonna katusorganisatsiooni ICCA konverentsikohtade pingereas hoiab Tallinn 1600 linna seas 50. kohta ning Tartu on 111. positsioonil, edestades näiteks Cambridge'i, Antverpenit ja Istanbuli. 2017. aastal toimus ICCA kriteeriumidele (vähemalt 40% osalejaid välismaalt, üritus on regulaarne ja roteerub vähemalt kolmes riigis jne) vastavaid konverentse Eestis 68.

Populaarne

Tagasi üles