Nädalavahetuse reisisoovitus: rända Eesti loodusfilmi radadel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaader filmist, Saka pank

FOTO: Wildkino

Kuula artiklit

Eesti sai endale juubeliaasta kingitusena loodusfilmi «Tuulte tahutud maa». Filmi autorid eestlane Joosep Matjus ja soomlane Atte Henriksson veetsid kolme aasta jooksul üle neljasaja päeva Eesti metsikut loodust filmides. Joosep ja Atte jagavad ka teiega Puhka Eestis vahendusel paikasid, mis neile selle ajaga eriliseks said.

Matsalu rahvuspargi luhad Lääne-Eestis

Kevaditi ja sügiseti on Matsalu rahvuspargi lammi- ja rannaniitudel tõeline linnupidu, sest siit rändab läbi mitusada tuhat lindu. Rahvuspargi avatud maastikud, eriti luhad ja rannik, on lindude peatuspaigaks ja söögipausideks ideaalsed. Head vaatlustornid asuvad Haeskas, Kloostris ja Penijõel. Pärast kevadist lumesula võivad mõned teed üleujutatud olla, sestap tasub reisivarustusse pakkida ka kummikud.

Tõramaa puisniit Soomaa rahvuspargis

Puisniidud on Eestis üsna haruldased, kuigi väga liigirikkad, sest seal saavad kokku niidu- ja metsataimed. Soomaa rahvuspargis asuv Tõramaa puisniit on eriline oma sihvakate tammede poolest. Kui Soomaa rahvusparki jõuab viies aastaaeg, siis saab puisniidul kanuutada. See on tõeliselt eriline kogemus. Sügisel tasub läbi minna ka mõnest rahvuspargi arvukatest rabadest, näiteks Riisa või Ingatsi. Pärast esimesi öökülmasid värvub turbasammal kohati eriti küpseks punaseks, nii et esmapilgul on keeruline seal lebavaid jõhvikaid leida. Kes eelistavad pigem metsas käia, võiks läbi põigata hoopis Kuuraniidu matkarajalt, kus saab vanade haabade jämedaid tüvesid imetleda.

Nõva rannik Loode-Eestis

 

Eesti looderanniku laulvate liivadega rannad on tõelised maiuspalad. Suvel pole need ülerahvastatud. Sügisel ja talvel on mõnikord tunne, et inimjalg pole siin kunagi astunud. Mõned viidad ja sissetallatud rajad välja arvatud. Rannikule viib tee läbi palumetsa, kus sügiseti võib hulgaliselt seeni ja pohli leida. Nõval asub ka looduskeskus, kus saab kohaliku looduse kujunemisest rohkem teada ja kasulikke juhiseid matkateele kaasa.

Saka pankrannik Põhja-Eestis

Eesti pankrannik on kahtlemata eriline. Kivi ja mere kohtumiskohad on justkui vabaõhu geoloogiaklassid, kus miljoneid aastaid vanad kivimikihid on käeulatuses. Saka pangalt langeb ka Kivisilla ehk Saka juga, mis on oma 22,8-meetrise langusega Valaste joa (30 m) järel auväärsel teisel kohal. Veerohkel ajal loodushuvilisele kohustuslik peatuspaik. Suvisel ajal on liivane pangaalune rannariba ideaalne üksildaseks rannapuhkuseks.  

Tagasi üles