Eestis võetakse tõsiselt käsile droonide õhuliikluse reguleerimine
9. november 2018, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks mehitatud õhusõidukitele on nii Eesti õhuruumis kui ka mujal maailmas näha mehitamata ja/või distantsilt juhitavate õhusõidukite kasutuse kasvutrendi. See mõjutab aina enam ka traditsioonilist mehitatud lennuliiklust.
Selleks, et jätkuvalt tagada ohutu liiklemine Eesti õhuruumis, on Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) juhtimas GOF U-Space (GO F- Gulf of Finland e Soome laht) projekti, kus koostööd tehakse droonindusega seotud ettevõtete ning Soome lennuliiklusteenindusega. Lisaks eelmainitule on EANS algatanud Eesti-keskse projekti UTM Estonia (Unmanned Aircraft Systems Traffic Management – mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamine), mille eesmärgiks on kaardistada mehitamata lennunduse hetkeolukord Eestis ning luua tegevuskava UTM kontseptsiooni arendamiseks.
«EANS-i eesmärk on tagada ohutus Eesti õhuruumis ning seni oleme seda teinud keskendudes valdavalt mehitatud õhusõidukitele,» sõnas EANS-i Lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe. «Küll aga on viimaste aastate jooksul tekkinud üha rohkem nii hobidroonilendureid ja samas ka ettevõtteid, kes sooviksid õhuruumi ja mehitamata õhusõidukeid kasutada äriliseks lennutegevuseks näiteks müra- ja kiirgusmõõdistusteks, meteoroloogilisteks vaatlusteks, foto- ja videovõtete tegemiseks või pakiveoks. Euroopa Drooninduse uuringu (The European Drone Outlook Study 2016) kohaselt on 2050. aastaks droonide turu maht ainuüksi Euroopas üle 15 miljardi euro.»
Koostöö Soome lennuliiklusteenindusega
«GOF U-Space projekti algatus tekkis lennundussektori siseselt, sest vajadus mehitamata lennuliiklust korraldada ning mehitatud lennuliiklusega integreerida on aina kasvav,» selgitas Salumäe. «Eesti-Soome ühisprojekti raames loome seitse mehitamata õhusõidukite lendu puudutavat näidisjuhtumit ning analüüsime neid, võttes arvesse ohutust, turvalisust, keskkonda ning ka era- ja avalikku huvi.»
Projekti eesmärgiks on tõestada, et erinevad teenused on valmis mitmesugusteks droonilendudeks ja need saavad ohutult ja efektiivselt toimida koos mehitatud õhuliiklusega. Näidisolukordadena tõi Salumäe välja pakiveo Helsingist üle Soome lahe Tallinnasse, mereotsingu- ja pääste lende Soome lahel ning droonilendude korraldamist nii Helsingi kui Tallinna kohal kontrollitud õhuruumis. «Põhjaliku ülevaate saamiseks oleme kaasanud projekti mõlema riigi ametiasutused, lennuliiklusteenindused ning mitmeid drooni-ja mehitamata õhusõidukite asjatundjaid,» rääkis Salumäe.
Mehitamata lennunduse juhtimine Eestis
UTM Estonia arendusprojekti eesmärgiks on kaardistada, milline on hetkeolukord Eestis mehitamata lennunduse valdkonnas, millised on kehtivad ning väljatöötamisel olevad regulatsioonid ning millised on drooniliikluse korraldamisega seotud vajadused ja võimalused, võttes arvesse Euroopa raamistikku puudutavaid UTM tegevusi.
«Arendusprojekti eesmärgiks ei ole piirata droonilennutajate tegevust, vaid pigem reguleerida lennuliiklust, sest nii nagu kaks autot võivad reguleerimata liiklusega teel sattuda õnnetusse, võivad reguleerimatuse või info puudumise tõttu omavahel kokku põrgata ka kaks või enam õhusõidukit,» selgitas Salumäe.
UTM Estonia projekti algatus on kooskõlas ka EANS-i osalust valitseva majandus-ja taristuministri kinnitatud EANS-i ainuaktsionäri ootuste dokumendiga, mis sätestab ühe riikliku strateegilise eesmärgina toetada mehitamata lennutegevuse integreerimist üldisesse lennutegevusse Tallinna lennuinfopiirkonnas.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi Lennundustalituse juhataja Priit Rifki sõnul ei saa me mööda vaadata vajadustest luua realistlik tegevuskava mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamiseks ning välja töötada selleks kõige paremad tehnilised lahendused. «Mehitamata lennundus uue valdkonnana on viimastel aastatel üpris jõuliselt kasvanud ning selle tõttu on ka riigil huvi, et oleks tagatud ohutu ja sujuv õhuruumi kasutamine kõikide osapoolte poolt,» lisas Rifk.
Mõlema projekti oodatavaks lõpptulemuseks on arusaam ja teadmine mehitamata ja/või eemalt juhitavate õhusõidukite liikluse korraldamisest ning kuidas mehitamata ning mehitatud õhusõidukid võiksid ühiselt ent ohutult õhuruumi kasutada.