Soojast suvest hoolimata reisisid Eesti elanikud välisriikidesse rohkem

78% reisidest jäid Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv vähenes 1%. Märkimisväärselt sagenesid külastused Portugali, Prantsusmaale, Ungarisse ja Bulgaariasse. Seevastu Hispaaniat, Itaaliat ja Poolat külastati vähem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis. Iga kuues reis tehti Soome, kuid nende reiside arv kahanes 9%. Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas 27%; Venemaale tehti üle 100 000 reisi.

Mitmepäevaste reiside arv suurenes 3% ja nende keskmine pikkus kasvas 4,2 päevani, mida on 0,4 päeva võrra rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Ühepäevakülastusi oli külastuste üldarvust 13% ja nende arv kasvas 8%.

Eesti elanikud kulutasid kolmandas kvartalis välismaal hinnanguliselt kokku 290 miljonit eurot ehk 20 miljonit eurot rohkem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis.

2018. aasta kolmandas kvartalis külastas Eestit üle kahe miljoni välisturisti – pisut vähem kui samal ajal aasta eest. Soome turistide arv kahanes 5% ja nad moodustasid külastajate üldarvust 30%, mis on seni madalaim tase alates 2008. aastast. Teiste Euroopa Liidu riikide elanike Eestisse tehtud reiside arv kasvas aga 2%: sagenesid külastused nii Austriast (17%), Portugalist (27%) kui ka Hollandist (17%). Belgiast ja Leedust reisiti siia seevastu harvem kui varem.

Venemaa elanikud külastasid Eestit 250 000 korral ja see arv aastaga ei muutunud. Aasia riikidest pärit turistide arvu kasv on peatunud: neid tuli siia sama palju kui aasta tagasi ja nende reisid moodustasid saabunud külastajate üldarvust 5%.

Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 1% väiksem kui samal ajal 2017. aastal ning nende külastuse keskmine pikkus oli 4,4 päeva. Eestisse tulnud ühepäevakülastajad moodustasid külastajate üldarvust ligi poole (49%) ja nende arv oli 1% suurem kui aasta tagasi.

Väliskülalised kulutasid kolmandas kvartalis Eestis hinnanguliselt kokku 440 miljonit eurot, 10 miljonit eurot mullusest rohkem.