Välisministeerium hoiatab: enne koolivaheaja algust unustatakse tihti reisiks vajalikud dokumendid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lastega reisimine. Foto on illustratiivne

FOTO: Lynne Sladky / AP/Scanpix

Koolivaheaeg on juba nädala pärast ning välisministeeriumi konsulaarosakond soovib lapsevanematele südamele panna, et veel on aega reisidokumentidega tegeleda. Kommenteerib välisminsteeriumi konsulaarabi büroo direktor Peeter Püvi.

Kuidas mõjutavad koolivaheajad konsulaarosakonna tööd?

Periood vahetult enne puhkust on tihti kõige kiirem. See kehtib ka kõikidele asutusele, kes tegelevad konsulaar- ja reisidokumentidega seotud küsimustega. Koolivaheajad ei too lisatööd mitte ainult lapsevanematele, kellel enne lastega puhkusele suundumist vaja kohvrid pakkida, vaid on ka konsulaarmõttes töörikkad ajad.

Näiteks avastavad lapsevanemad tihti vahetult enne puhkusele pöördumist, et nende või pereliikme reisidokumendi kehtivusaeg on kas juba läbi või muutub kehtetuks reisi ajal – kuid näiteks Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide puhul peab dokument kehtima kogu reisi vältel. Väljaspool Euroopat reisides võib passi kehtivusaja nõue riigiti erineda.

Ideaalses olukorras peaks lapsevanem muidugi juba reisi broneerides veenduma dokumentide kehtivusajas, et vajadusel jõudsasti uusi taotleda, aga juhul kui ta seda alles nädal või paar enne märkab, on siis veel võimalik saada uus ID kaart või pass ka kiirkorras.

Tõsi, on raske öelda, kui palju vanemaid vahetult enne reisi sellisesse stressirohkesse olukorda satuvad: välisministeeriumi enda poole pöördutakse enne koolivaheaegade algust mõnevõrra küsimustega, mis puudutavad reisidokumentide kehtivusaega konkreetsesse riiki reisimisel. See on ilmselt seotud teadlikkuse kasvuga – dokumentide taotlemiseks pöördutakse üldjuhul juba otse PPA poole.

Küll aga kasvab koolivaheaegade aegu välisministeeriumi konsulaarosakonna jaoks märkimisväärselt päringute arv, mis puudutab teise lapsevanema nõusolekut. Kuigi enamasti teatakse, et kui lapsega reisib täiskasvanu, kes pole ta seaduslik hooldaja, näiteks vanavanem, on reisile vaja kaasa võtta ka lapsevanemate ühine nõusolek. Kui aga laps reisib ainult ühe lapsevanemaga, kuid ka teine lapsevanem on kirjas ta seadusliku hooldajana, on tal vaja kaasa võtta ka teise lapsevanema nõusolek.

Sama kehtib ka siis, kui alla 18-aastane laps reisib ihuüksi. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub eelkõige külastatava ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest. Nõusoleku näidise leiab välisministeeriumi Reisi Targalt leheküljelt üheskoos muu olulise infoga.

Kui kiirelt saab passi kätte, kui lapsevanem nüüd avastab, et reisidokument on aegumas? 

Kiirkorras ID-kaart väljastatakse viie tööpäeva jooksul, kiirpass kahe tööpäeva jooksul. Selleks peab pöörduma PPAsse. Tasub märkida ka, et dokumendi kättesaamise arvestus algab taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast.

Kui paljud eestlased on pidanud oma puhkusereisi aegunud reisidokumendi tõttu edasi lükkama? 

Paraku puuduvad välisministeeriumil selle kohta täpsed andmed, kuna üldjuhul ei anta meile teada, kui dokumendid on aegunud ning reis otsustatakse edasi lükata. Isegi kui dokumentidega kõik viimasel hetkel korda saab, on võimalik seda stressi vältida.

On juhtumeid, kus alles teel lennujaama avastatakse, et reisidokument on aegunud või aegumas – ja sellisel juhul tuleb reisijatel arvestada võimalusega, et nad lennule ei saa ja reis tuleb edasi lükata. Seetõttu paneme lapsevanematele südamele juba reisi broneerides kontrollida kõigi pereliikmete reisidokumentide kehtivusaega, eriti kui rännatakse väljapoole Euroopat.

Millega veel peaks arvestama enne lastega reisile minekut? 

Kindlasti peaks enne reisi uurima sihtkoha reisiinfot ja -hoiatusi ning kohalikke tavasid ja kombeid. Varakult peaks kontrollima ka vaktsiinide vajalikkust ning nende toimima hakkamise aega.

Tänapäeval on lapsed tihti otsekui oma mobiiltelefoni haagitud ja on arusaadav, et mõned pered võivad reisil olles laste telefonikasutust piirata. Välismaal tasub siiski veenduda, et olenemata piiratud rändlusteenusest saaksid võsukesed hädaolukorras siiski vanemaga ühendust.

Lisaks võiks nii enda kui lapse mobiili salvestada välisministeeriumi hädaabi numbri +372 5301 9999 – samuti kirjutada see ka paberile või jätta meelde. Liin on avatud ööpäev läbi.

Kogu oluline info on olemas meie kodulehekülje lastega reisimise rubriigis. Samuti on info kirjas ka meie graafilises meelespeas.

Populaarne

Tagasi üles