Üllatav: Eesti konverentsituristid jätavad siia miljoneid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Foto on illustratiivne

FOTO: EERO VABAMÄGI / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kuigi linnapildis ei paista konverentsiturist kuidagi silma, on eestlased viimastel aastatel neid siia meelitanud tuhandeid. Eestlaste tõmbenumbriks on looduse asemel hoopis personaalne lähenemine.

Konverentsimaailmas toimub paljugi, millest paljudel pole aimugi. Eesti ja siinsed korraldajad näevad ohtralt vaeva selle nimel, et suurüritused just meie kodumaa pinnal aset leiaksid.

Kuigi rahvamasse konverentsisaalides ei pruugi märgata, ei tähenda, et neid poleks siia toodud või et meil midagi ei toimu. «Sel aastal on aset leidnud ligi 1300 osavõtjaga Euroopa Väikeloomaarstide Föderatsiooni Eurokongress ning pea 2000 delegaadiga European Group for Organisational Studies kollokvium,» sõnas EASi turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmer. Märkmisväärne on ka see, et juba järgmisel aastal ootab ees JCI Maailmakongress, kuhu oodatakse lausa 5000 inimest.

Mõne ürituse puhul tuleks aga hoopis rääkida kestvusest. Hetkel toimub Tallinnas 1000 osalejaga Mindvalley U konverents, mis küll osalejate arvu poolest teistele silmi ette ei tee, kuid samas väntab üritus tervelt kuu aega, täpsustas Tallinna konverentsiturismi büroo juht Meeli Jaaksoo.

Enamikul Eestis toimuvatest konverentsidest on pigem sada kuni paarsada osalejat, kuid Eesti mõistes on suured juba ka 300–700 osalejaga sündmused ning neid toimub aasta vältel mitukümmend, sõnas MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu.

Eesti kui tugev kompetentsikeskus

Aastatega on Eesti suutnud endale konverentsisihtkohana nime teha mujalgi maailmas, mida peegeldab ka see, et eelmisel aastal toimus meie kodumaal üle 600 rahvusvahelise konverentsi.

Vürmer täpsustas, et hinnanguliselt osales kokku konverentsidel 90 tuhat delegaati, neist 58 tuhat välismaalast, kes tõid Eesti majandusse hinnanguliselt üle 45 miljoni euro. « Need on kohapealsed kulutused. Konverentsituristi puhul tuleb aga märkida ka laialdast kaudset kasu. Esiteks, kui ta on käinud konverentsil, tuleb ta sageli siia tagasi ka puhkama. Ning mitte üksi, vaid pere ja sõpradega. Seega on konverentsi- ja puhkuseturismi vahel otsene seos – ühe kasvades on suur tõenäosus kasvada ka teisel.»

Unustada ei tasu ka kaudsemat mõju, mille hindamine on sellevõrra keerulisem. Konverentsi külastavad sageli oma eriala tipud, kes levitavad sõna hiljem kogu võrgustikus, tuues siia uusi konverentse, motivatsioonireise või muid äriüritusi, kinnitas Karu.

Ta lisas, et konverentsidel osalemine on oluline osa teadlaste ja spetsialistide tööst ning nendel sõlmitakse kasulikke teadus- ja ärikontakte. Eesti on aga silma jäänud eri valdkondade kompetentsikeskusena.

Korraldajatena oleme personaalsed

Eesti kindel tugevus on asjaolu, et teeme üritusi lähtuvalt kliendi soovidest, oleme avatud erilahendustele ning soovime pakkuda üllatust ja häid emotsioone, sõnas Vürmer. «Üha enam lähtutakse keskkonnasäästlikkusest ja jätkusuutlikkusest.»

Seejuures ei peeta konverentsi enam pelgaks infojagamisplatvormiks, vaid siin saavad osalejad suhelda ja kogemusi jagada. «See seab väljakutsed ka korraldusele: toimumispaik peab pakkuma paindlikke ruumilahendusi, mis soodustavad interaktiivsust,» kinnitas Karu.

Tallinnasse luuakse pidevalt uusi konverentsikohti. «Konverentsikorraldajaid rõõmustab peagi valmiv Noblessneri linnak. Vanu hooneid renoveeritakse ja kasutatakse loominguliselt, mis loob unikaalsed tingimused erinevate sündmuste korraldamiseks. Võimaluste paljususe osas oleme Baltikumis esirindel,» kinnitas Jaaksoo.

Siiski on üksjagu arenemiskohti. Muuhulgas tuleks hoogu anda otselennuühendustele, sest konverentsi- ja motivatsioonireisi klient pigem ei lenda odavlennufirmaga. See klientuur hindab mugavaid ühendusi ja piisavalt tihedat lennuplaani, sõnas Vürmer.

Ta lisas, et nõudlust oleks ka eriskummaliste IT- ja muude innovaatiliste lahenduste järgi nii konverentsikorraldusel kui turismivaldkonnas laialdasemalt. «Alati on ruumi ja vajadust uute unikaalsete lahenduste jaoks. Tänapäeval, kui ruumide ning muude teenuste broneerimine on online’is  endalgi väga lihtne, saavad korraldusettevõtete kompetents, kogemused ja loovus lisaväärtusteks, mis võivad teha lihtsalt korrektsest sündmusest suurepärase.»

Isegi välismaised organisatsioonid, kes alguses soovivad kasutada oma meeskonda, pöörduvad lõpuks ikka kohalike korraldajate poole, sõnas Jaaksoo. Mida suurem on valik, seda enam vajatakse kohalikke teadmisi ja kogemust.

Eestis võlub uudsus

Kuigi Eesti pistab konverentsiturul rinda paljude vande tegijatega, võlub turiste meil just uudsus. Kui sama eriala konverentsid toimuvad tihedasti, pole mingi üllatus, kui hakatakse otsima põnevat sihtkohta, kus paljud külastajatest veel käinud ei ole. «Lisaks on Eestis palju rahvusvaheliselt aktiivseid teadlasi ja eriala spetsialiste, kelle tööst ollakse huvitatud ja kelle kogemusi tahetakse tulla õppima,» sõnas Karu.

Ei saa ka salata, et siin konverentsi korraldanud inimesed hindavad suurepärast hinna ja kvaliteedi suhet, sõnas Jaaksoo. Sel aastal premeeris ka kuulus reisijuht Lonely Planet Tallinna parima hinna ja kvaliteedi suhtega sihtkohaks.

«Meil on pakkuda heatasemelised hotellid ja professionaalsed teenused. Samuti on siin palju unikaalset vaadata. Traditsiooniliste konverentsipaikade kõrval saab sündmusi läbi viia ka väga eripärastes ruumides – Mustpeade maja, Lennusadam, Kultuurikatel, ERM, Vihula mõis on vaid mõned näited,» rääkis Vürmer.

Ta lisas, et omamoodi väärtust pakub ka Eesti kompaktsus – lennujaam asub Tallinnas praktiliselt kesklinnas ning hotellid, konverentsipaigad ja vaatamisväärsused asuvad üksteisest vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.

«Ükskõik millises meie konverentsilinnadest üritus ka toimub, Tallinnas, Tartus või Pärnus, pole välistatud kiire põige loodusesse või teistesse linnadesse. Vahemaad on nii lühikesed ja väljasõidu asukohana vajadusel arvestatav kogu Eesti,» arvas Vürmer. «Tänapäeva maailmas on oluliseks saanud ka turvalisus. Eesti on turvaline riik abivalmite inimestega.»

Samuti hinnatakse järjest rohkem jätkusuutlikke lahendusi, mistõttu meelitab turiste ka see, et kümme Tallinna hotelli ja Alexela kontserdimaja on tunnustatud Green Key märgisega, lisas Jaaksoo.

Mure suure keskuse puudumine

Kui välismaalased tahavad meil pidada 1000 või enama külastajaga konverentsi, tuleb asukohti hakata kombineerima, sest üht suurt paika, kuhu kõik ära mahuksid, lihtsalt ei ole. «Mitu 1000 ja enama delegaadiga konverentsi on kasutanud Tallinna kesklinna kui konverentsikeskust, kombineerides ülikoole, hotelle, Alexela kontserdimaja ja Kultuurikatelt,» sõnas Karu. «Ka tuleva JCI Maailmakongressi ajal kasutatakse kontserdimaju ja spordihalle.»

Kui oleks multifunktsionaalne konverentsikeskus, kuhu mahuks suur 3000 istekohaga saal, 30 väiksemad nõupidamiste ruumi ja fuajee suhtluseks, võiks Eestis toimuda rohkem rahvusvahelisi konverentse – selles on nii Tallinna konverentsibüroo, EASi turismiarenduskeskus kui MTÜ Eesti Konverentsibrüoo esindajad ühel nõul.

Konverentsi korraldamisest saab kasu aga Eesti majandus üldiselt, sest võrreldes puhkusekülastajatega viibivad konverentside delegaadid Eestis oluliselt kauem ja tarbivad rohkem teenuseid, kinnitas Vürmer. «Paaripäevase erialakonverentsi delegaat kulutab Eestis enamasti ligikaudu 1000 eurot, mis on oluliselt rohkem, kui kulutab puhkuseturist.»

Lisaks saavad kasu toitlustusasutused, transpordiettevõtted, elamusturismipakkujad, inventari rentijad, koristusteenuse pakkujad ja tehnikafirmad, loetles Tallinna konverentsiturismi büroo juht.

Suurimat konkurentsi selle sissetuleku nimel pakuvad meile aga teised Balti ja Ida-Euroopa riigid, samuti Balkanimaad ja Skandinaavia, sõnas Karu. «Suuremate ja hästi tuntud konverentsipaikade jaoks on aga hoopis Eesti uus tugev konkurent.»

«Peamine on aga pealehakkamine – tahe ja julgus kutsuda kolleegid ja partnerid Eestisse konverentsile. Siinsete konverentside korraldajad ja delegaadid kinnitavad tavaliselt, et Tallinna konverents oli läbi aegade parim! See on hea eeskuju ja julgustus kõigile, kes on mõelnud, et korraldustöö võiks ette võtta,» sõnab Vürmer kindlalt.

Huvitav teada:

Erialaassotsiatsioonide konverentside korraldamisel on Eesti Baltimaade liider. Rahvusvahelise konverentsivaldkonna katusorganisatsiooni ICCA konverentsikohtade pingereas hoiab Tallinn 1600 linna seas 50. kohta ning Tartu on 111. positsioonil, edestades näiteks Cambridge’I, Antverpenit ja Istanbuli.

Allikas: MTÜ Eesti Konverentsibüroo

Detailid, mis annavad konverentsidele hoogu juurde:

-Rohkem otselende

-Suur konverentsikeskus

-Suured ruumid, kuhu mahuks nii õhtune programm kui ka n-ö raamist  väljas konverentsid

-Parem teeninduse tase

-Innovaatilised tooted ja teenused

-EASi toetused rahvusvaheliste konverentside korraldamisel

-Turundustöö välismaal

-Pidev töö hooajalisuse vastu

-TEAM ESTONIA, mis töötab äriturismi arendamise kallal

Allikas: EAS

Tagasi üles