Mokšadel käivad elu ja toit kõrvuti

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eestis elava mokša, Anna Venchakova ema oma kodumaal pliine küpsetamas.

FOTO: Anna Venchakova

Teadupoolest kajastuvad iga rahva toidukultuuris selle maa rahvakombed, käitumisviis ja muu eluolu. Mokšade arusaama ja tunnetust toidukultuurist väljendab kõnekaimalt mõttetera: «Erjafs da jarhcambjals rjacok jakaht»- «Elu ja toit käivad kõrvuti».

Mokšad on soome-ugri keelte hulka kuuluvat mokša keelt rääkiv rahvas, kelle põline asuala on praegu Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Koos ersadega on mokšasid loetud ka mordvalasteks.

Mordvalaste köök on oma olemuselt väga tervislik – ei sisalda teravaid vürtse ning koosneb vaid looduslikest toorainetest. «Pole sugugi saladus, et ka tänapäeval soovitavad tervisliku eluviisi pooldajad ja toitumisnõustajad süüa vähem töödeldud ja lihtsamaid toite,» rääkis Eestis elav mokša Anna Venchakova.

«Kui vaatame, mida sõid meie esivanemad või vanavanemad, siis tulebki välja, et nende toit oli väga tervislik ja mitmekesine, kuigi nad valmistasid kõige lihtsamaid roogi nagu puder või keedetud tangud. Just see lihtsus on tõesti võluv.»

Mokšade vana hea puder – suron jam - on tavaline igapäevane toit. Putru keedetakse nii odrast, hernestest, tatrast kui riisist.

Kõige üldisem ja traditsioonilisem on hirsipuder ja seda keedetakse nii:

1 klaas hirsitange, 0,5 l või natuke rohkem piima, 50 g võid, 150-200 g tükeldatud ja oma maitse järgi liha, 2 keedetud muna, 1 sibul, näpuotsaga soola.

Hirssi tuleb pesta kaks või kolm korda puhta veega, seejärel lisada hirsile kaks klaasi keeva vett, soola ja kupatada 10-15 min. Hiljem vesi ära valada ja lisada piima, lasta madalal kuumusel keeta.

Katta kaanega, et hauduks hästi ja keeks maitsvaks. Kui tang on valmis keenud, lisada või, tükeldatud liha, muna ja sibul ning hoolega segada. Head isu!

Mokšade vana hea puder – suron jam - on tavaline igapäevane toit. Putru keedetakse nii odrast, hernestest, tatrast kui riisist.

FOTO: Natalja Ermakov

„Vanasti oli hirsipuder tavandipuder: ristsetel ja isegi pulmadel valmistati võiga keedetud hirsiputru,“ ütles Venchakova.  See oli pika eluea sümboliks: inimese elu peab olema just nii pikk, kui palju on pudrus hirsitange. Ka puuseppi kostitatakse seal maal pudruga, kui sarikad on paika pandud.

Kes aga korra juba proovinud mokšalaste hirsipliine – suron pačat, ei unusta eal nende maitset. "Proovige ise teha kodus ka mokšalaste pliine. Askeldamist nendega küll palju, kuid hiljem saab vaev tasutud ülimaitsva hõrguga,“ julgustab ta pliinidega katsetama.

Vaja läheb:

Nisujahu 150 g koguse kohta arvestatakse 50 g hirsijahu, 4 muna, 1 tl. suhkrut, näpuotsaga soola, 10 g pärmi, 10 g margariini, 20 g võid, 250 g piima .

Eelneval õhtul tuleb keeta hirsijahust valmis vedelam puder veega ja lasta jahtuda. Seejärel valatakse taignategemise nõusse kokku puder, nisujahu, sool, suhkur, munad ja pärm.

Segatakse hoolikalt ja lastakse soojas kerkida 3-4 tundi. Ehk siis õhtul tuleb teha vedel taigen, aga hommikul uuesti lisada ülejäänud jahu ja lasta veel natuke kerkida.  

Pliinid küpsetatakse eelnevalt rasvaga määritud ja kuumutatud pannil ahjus. Määritakse võiga ja süüakse tavaliselt värske piima, mee ja teega.

„Kui satute mokšade juurde mingile üritusele või peole, proovige kindlasti ka kalja moodi maitsvat jooki – Poza,“ kutsub Venchakova.

Et poza’t teha, talita nõnda:

Suhkrupeet puhastatakse, hakitakse peeneks ja valatakse peale nii palju vett, et see kataks peedid. Hautatakse ahjus 24 tundi. Võetakse välja ja jahutatakse toatemperatuurini, lisatakse rukkijahu, segatakse ja jäetakse kuueks tunniks paisuma. Pärast seda lisatakse 8 l keeva vett ja lastakse segul keema minna. Niipea kui hakkab keema, võetakse tulelt ära ja jahutatakse. Pärast seda lisatakse linnased. Keedetud humalad kurnatakse läbi ja saadud vedelikule segatakse juurde pärm koos hautatud peediga. Kui segu hakkab käärima, asetatakse see seitsmeks tunniks külma kohta ning jook ongi valmis.

10  l joogi saamiseks võetakse 3 kg suhkrupeeti, 400 g rukkijahu, 200 g linnaseid, 20 g pärmi, 10 g humalat, 200 g suhkrut, 8 l vett.

Poza - suhkrupeedi baasil valmistatud kalja moodi külm jook - on midagi niisugust, mida teab iga endast lugupidav mokša või mordvalane.

FOTO: Natalja Ermakov

*Septembrikuu on käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal rahvuskultuuride kuu, mil tutvustatakse Eestis elavate erinevate rahvuste köögitraditsioone.

Allikad:

Soome-ugri kokaraamat: http://www.suri.ee/koka/mordva1.html

Mordva toit http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/toit/

Anna Venchakova vanaema ja ema retseptide järgi kohandatud oma retseptid

Tagasi üles