Värske uuring: lennujaama turvaalal on rohkem viiruseid kui tualetis

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tallinna lennujaama turvaala. Foto on illustratiivne.

FOTO: Eero Vabamaegi / PM/SCANPIX BALTICS

Hiljutises uuringus selgus, et lennujaamas on kõige suurem oht haigestuda turvaalal, kuna sealsetel plastmasskarpidel leidub kõige rohkem viiruseid.

Helsingi Vantaa lennujaamas võtsid Soome Terviseinstituudi teadlased proove eri lennujaama aladelt ning jõudsid küllaltki ootamatute tulemusteni.

Uuringu tulemused avaldati just BMC Nakkushaiguste ajakirjas, kus kirjeldati põhjalikult alasid lennujaamas, kus võib tõenäolisemalt nakatuda mõnda viirus- või bakteriaalsesse haigusesse, kirjutas Independent.

Teadlased vaatlesid lähemalt, kuidas uurimise all olevad pinnad võivad levitada gripiviirust, noroviirust ning teisi sarnaseid viirushaigusid.

Lapsevanemate jaoks on ehk ehmatav, et kõige kõrgem viirushaiguste hulk leiti laste mängualal olevalt plastmasskoeralt. Nimelt sisaldas kaks proovi kolmest viirust. Lennujaama tualettruumist ei leitud aga ühtegi viirust ei WC-poti istmelt, vee pealetõmbamise nupult ega ka mitte tualettruumi ukse lukult.

Viirushaiguste tõeline pesa lennujaamas, mis puudutab kõiki reisijaid, on aga turvaalal olevad plastmasskarbid. Pooltelt karpidelt võetud proovidelt leiti nimelt viiruseid.

«Kõigist testitud pindadest kujutavad plastmassist turvakontrolli karbid kõige suuremat potentsiaalset riski ning nende puudutamine on peaaegu vältimatu kõigi reisijate jaoks,» seisis uuringus.

Iga plastmasskarpi kasutatakse igapäevaselt mitmesaja inimese poolt ning vahepeal neid muidugi ei puhastata.

Lisaks turvaalale avastati kõrgem viiruste tase ka apteegi makseterminali nuppudelt.

«Apteegi makseterminali nuppude proovilt avastati nii rinoviirus kui ka koroonaviirus OC43,» selgitasid uurijad, mistõttu tundub mõistlik lennujaamas osteldes kasutada kas viipemakset või sularaha.

Kui lennujaamas olles aga vahepeal hoolikalt käsi pesta või vähemalt niiskete salvrättidega käsi puhastada, ei tohiks viirused endast ohtu kujutada.

Tagasi üles