Hiidlase viis soovitust: Hiiumaal on paik, kus saab Jeesuse kombel vee peal kõndida

Agaate Antson
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sääre tirp Hiiumaal
Sääre tirp Hiiumaal Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Hiiumaa on üks maagiline paik, kus saab tõeliselt looduse rüppe ära kaduda. Üks hiidlaste purjelaeva Hiiuingel ehitajatest ja abikaptenitest, kaitseliitlane Tanel Kapper jagas soovitusi, mida sellel kaunil saarel teha võiks. 

Maailmas palju ringi käinud Tanel Kapperi sõnul jääb Hiiumaa alati tema koduks. «Sain siit selle hea, mis minus on, aga siis viisid elu keerdkäigud mind mandrile ja kaugetele maadele», sõnas ta. Sellegipoolest on tema jaoks just nüüd see õige aeg tagasi olla ja omakorda aidata Hiiumaa kohalikku kogukonda. «Hiiumaa tähendab minu jaoks kõike,» lisas ta.

Hiidlane Tanel Kapper halulaeval Hiiuingel
Hiidlane Tanel Kapper halulaeval Hiiuingel Foto: Agaate Antson

Kapperi sõnul on Hiiumaa lihtsalt võrratu selle inimese jaoks, keda huvitab loodus. «Ma arvan, et mitte üheski Eesti maakonnas ei ole säilinud nii palju ja nii ilusat ürgset metsa, mis on täiesti läbitav,» selgitas ta. Samuti on Hiiumaal hirveliik, keda mandril näha ei saagi.

Militaarturism

Hiiumaal saab Kapperi sõnul kogeda militaarturismi tõeliselt põneval viisil, kuid mitte selles mõttes, et peaks minema kusagile pauku tegema ja püssiga jooksma. 

«Saab vaadata ehitisi, mis on ehitatud juba tsaariajal ja mõeldud ranniku kaitseks. Võib nautida ka seda kõhedust, kui ronid sisse maa-alustesse käikudesse, millest mõned on nii 70–80 meetrit pikad,» kirjeldas ta.

Hiiumaal on ka taastatud piirivalve kordonis militaarmuuseum, kuhu on kogutud militaarajalugu ning ka näiteks 1944 filmis kasutusel olnud mulaažtankid. Kuna muuseumipidajad on Kapperi sõnul väga lahke seltskond, saab alati nendega kokku leppida, et sealset sauna kasutada ja sealt siis merre ujuma minna.

Festivalid

Kuigi Hiiumaal ei ole suuri rock-kontserte või naabersaarega võrreldavaid ooperipäevi, siis Kapperi sõnul ükskõik millisel kuul on alati kusagil mingisugune festival. 

«On see siis kohvikutepäev augustis, mis on muidugi võrratu. Või ratsapäevad või lennunduspäevad. Kevadel on tuulekala festival. Sügisel on samamoodi lestapüügi festival,» loetles ta.

Kapperi sõnul on terve Eesti hakanud Hiiumaa eeskujul oma kohvikute päevi tegema, sest just Hiiumaa oli esimene paik, kus seda tehti. 

Kapteniga kalale

Kapper soovitab kindlasti Hiiumaad külastades kalurite või kaptenitega kokkuleppele jõuda ning merele koos kala püüdma minna. «Püüa seda kala kindlasti ise oma kätega,» soovitas ta ning lisas, et Hiiumaa ametlikul kodulehel on üleval ka kaptenite telefoninumbrid, kellega ühendust võiks võtta.

«Kui on sihukesed suuremad grupid, on täiesti võimalik ka [purjelaevad] Hiiuingel või Lisete kaasata,» selgitas ta.

Lõuna poole Kassari kanti liikudes olevat aga loodus ja õhkkond juba hoopis teistsugune kui mujal Hiiumaal. Seal asub ka Orjaku sadam, kus tegutseb sarnaselt Kärdlaga ka purjelaeva selts, kellega on võimalik kokku leppida kas sõit merele ja tagasi või lihtsalt hommikul värske kala ost.

Sääre tirp

Omamoodi elamus on aga Sääre tirp, huvitav loodusnähtus, kus meri ja lained on kahelt poolt kokku kuhjanud kivivalli, mis hakkab maa pealt pihta ja läheb vaikselt mereni välja. «Sa võid kõndida nende kivide peal kilomeetri-kaks julgelt ja kui vaadata eemalt Orjaku sadamast, võib jääda mulje, et inimene kõnnib justkui vee peal. Ja kui ise ka kõnnid seal, siis hakkad ise ka tundma, et äkki kõnningi vee peal, äkki ma olengi Jeesus,» naljatas Kapper.

Tema sõnul on Hiiumaal selliseid kohti lõpmatult palju, kuid selleks tuleb lihtsalt kohale tulla. «Põhiline on see, et inimene tahaks ära tulla sellest linnade lärmist ja keskkonnast ja korrakski proovida natuke teistsugust eluviisi. Siis ta kindlasti avastab ka selle hiidlaste huumorimeele ja rahu ning mõistab, kust see tulnud on,» lisas ta.

Eraldatud rannad

Kuigi Hiiumaal on imekauneid liivarandu palju, toob Kapper eriliselt välja Luidja ranna ning Tahkuna poolsaare põhjapoolsel otsal asuva ranna.

«Luidjas on ilus krigisev valge liivarand ja kuigi sinna sõidab inimesi küll, on see niivõrd pikk, et igaüks leiab seal endale koha,» kirjeldas ta.

Teise erilise paiga juurde jõudmiseks peab aga mõnisada meetrit ilma autota jalutama. Kärdlast kaheksa kilomeetrit ülespoole jääb Tahkuna poolsaare põhjaots, kus on suur ja lai liivarand ning kuhu tuleb jalutada läbi metsa.

«Ühe militaarparkla ja Lehtmaa sadama juures saaks parkida, aga sealt edasi tuleb mõned kilomeetrid lihtsalt kõndida ja siis leiab eest valge liivaranna, mis on umbes 70–80 meetrit lai,» selgitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles