Panamalt pärit Indira Meylin de Kress õpetab eestlasest abikaasat oma kodumaa kööki tundma

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Indira koos näitlejast ja lavastajast abikaasa Allan Kressiga oma kodumaa, Panama lähistel asuval saarel.

FOTO: Indira Meylin de Kress

Juba neljandat aastat eestlasest vabakutselise näitleja ja lavastaja, Allan Kressiga abielus olev ning Eestis elav Indira Maylin de Kress ütleb, et teeks hea meelega ka Eestis oma perele Panama toite, ent suurt osa toorainetest siinsetest kauplustest osta ei saa. 

Indira Meylin de Kress on nüüdseks Eestis elanud juba neli aastat. Ta on abielus eestimaalasest lavastaja ja näitleja Allan Kressiga ning nüüdseks põhjamaise eluga juba tasapisi kohanud.  

On asju, millega  Indira on Eestimaal selle ajaga juba peaaegu et harjunud - näiteks nagu sellega, et sügise lõpupoole läheb külmaks ning et seejärel tuleb lumi maha või siis, et poest ei olegi võimalik osta kõiki neid toiduaineid, mida tema oma kodumaal kasutama on harjunud. 

Tõsi, näiteks maisiputru teeb Indira pisipoeg Tadeole ka siin, Eestis ning vahel ostab siinsetes kauplustes müüdavaid maisitõlvikuid, ehkki need polevat päris see. Nagu polevat seda ka meil müüdav kohv.

«See kohv, mida mina olin oma kodumaal harjunud jooma, on siinses mõistes gourmet-kohv,» naeris Indira, kelle sõnul tehakse Panamal kohvi enamasti otse värskelt jahvatatud kohviubadest.

Enamik peresid - vähemasti maapiirkondades -  kasvatab ja röstib kohviube ise. Ka Indira lapsepõlvekodus oli see nii. 

Kohvi röstitakse Panamal maapiirkondades ise. Nii ka Indira lapsepõlvekodus. Ka olevat kohvil siin hoopis teine mekk.

FOTO: Indira Meylin de Kress

Kohvi röstitakse Panamal vähemasti maapiirkondades, kus kohvipuud omal aias kasvamas, ise.

FOTO: Indira Meylin de Kress

Indira ütleb, et suurem osa Panama toite sisaldavad maisi ja punaseid ube, mida kasvatatakse sellel maal palju. Väga palju kasutatakse toiduks kanaliha, veidi vähem loomaliha. «Kõige vähem kasutatakse meil sealiha,» märkis Indira. 

Panamal armastatakse väga kõikvõimalikke kaunvilju, sh punaseid ube.

FOTO: Indira Meylin de Kress

«Ka minu vanemad kasvatasid maisi, mingil määral teevad nad seda tänaseni,» ütles naine, kes nelja Eestis elatud aastaga on õppinud ära siinse keele, vähemasti elementaarsel tasandil.

Veelgi enam - ta käis enne pisipoja sündi koguni ühes toitlustusega tegelevas ettevõttes tööl ning sai hakkama kõigega, mida parasjagu vaja oli. 

Lõviosa koduseks toiduks vajaminevast toorainest kasvatavad panamalased ise. Indira peres kasvatati lisaks juur- ja puuviljadele veel kohviube, mangosid ja apelsine, mida kuue lapsega perekond ka müüs. 

Veel kasvatatakse Panamal maapiirkondades ka täna palju loomi - lehmi, sigu ja kanu. Indira ütleb, et tema vanematel on tänaseks alles vaid kanad, ent tema lapsepõlves olid neil kõik mõeldavad ja mõeldamatud koduloomad, keda pidada andis. 

Indira oma koduaias Panamal

FOTO: Indira Meylin de Kress

Panamalased kasutavad oma roogades väga palju maisi ja kõikvõimalikke erinevaid ube. Väga populaarsed on punased oad.

FOTO: Indira Meylin de Kress

«Müüakse kõike, mida on palju,» rääkis Indira ja lisas, et Panamal on kaunis tavaline kohata külade vahel juur- ja puuvilju kokkuostvaid veoautosid. 

Nagu kõikjal mujal maailmas, valitseb ka Panamal linnastumise trend - täisealiseks saades suunduvad noored linna, Panama City'sse. «Eks põhjused ole kõikjal samad - maal on ju vähem tööd,» tõdes Indira. 

Ka tema õed-vennad on tänaseks linna kolinud ning kunagises lapsepõlvekodus käiakse vaid puhkamas. 

Indira lapsepõlvekodus kasvatati nii mandariine, apelsiine kui sidruneid. Maisist ja punastest ubadest rääkimata.

FOTO: Indira Meylin de Kress

Tagasi üles