Eesti taasiseseisvuse nädalal lähevad 12 mägironijat Kõrgõstani-Tadžikistani piiril olevat 6211 meetri kõrgust Estonia nimelist mäetippu vallutama. Kolm meeskonnaliiget Raivo Plumer, Veiko Vaade ja Argo Mere rääkisid, mida selline retk endast kujutab.
Ekspeditsiooni juhi Raivo Plumeri sõnul käisid Eesti mägironijad Estonia tipus viimati 28 aastat tagasi, kelle hulgas oli ka tema ise. Seetõttu teab Plumer, et mägi on parajalt keerukas ja pakub omamoodi väljakutseid. «Ma ei ole ei enne ega pärast nii tohutult lõhenenud liustikku näinud kui Estonial» sõnas Plumer.
Estonial ei käida palju
Ta selgitas, et kuigi tipp ise on lauge, on tema juurdepääsurajad keerukad. Nimelt on seal ühel pool 45 kraadine jäine ja lumine astangutega nõlv, mis teeb 1300 meetrit tõusu ning teisel pool ülimalt lõhenenud liustik.
«Astangutega nõlva ühe päevaga ära ei teeks, mis tähendab seda, et tuleks teha külmööbimist ehk ilma telgita magamist. Seal ei ole ühtegi tasast kohta telgi jaoks,» kirjeldas ta raja keerukust.
Mäe lõunanõlv on aga oktoobriliustik, mis voolab alla 20 kilomeetri pikkuselt. Ta selgitas, et kui nad 1990. aastal seal käisid, oli see liustik tohutult lõhenenud. Mägironija jaoks tähendab see aga suuri ajalisi tõrkeid.
«Me ei suutnud seda läbida, pidime tegema luureid, laskuma köitega lõhedesse ja teisest servast üles ronima. Siis kaks tundi mässasime ja selgus, et ees on tupik, viis meetrit lai ja 30 meetrit sügav alt vett täis lõhe, mis läheb kaljudeni välja. Tookord oli selle läbipääsu leidmine väga karm,» selgitas ta.
Estonia teeb Plumeri hinnangul keerukaks ka see, et see on piirkond, kus üldse ei käida. «Tavaliselt kõrgete mägede marsruudid, kus alpinistid armastavad käia, on hästi ette valmistatud. Näiteks seal lähedal oleval Lenini tipul on igal pool laagrikohad. Estonial midagi taolist ei ole,» sõnas Plumer.
Kuna liustik on pidevas muutuses ning Plumeri sõnul on ka kliimasoojenemine just mäetippudel eriliselt näha, ei osanud ta arvata, kas ronimiskogemus ka seekord varasemale sarnane on.
Lätlased said kõrgema mäe
Plumer teadis rääkida ka mäe nimesaamise lugu. Nimelt olid 1960. aastal mägedes eestlaste ja lätlaste ühisekspeditsioonid, kuhu taheti ka leedukaid võtta. Kuna leedukate meeskonnas oli aga hiljuti juhtunud ränk õnnetus, läksid tippe vallutama vaid eestlased ja lätlased. Koos roniti kahte tippu, üks oli 6211 meetrit ja teine 6218 meetrit, mis sooviti nimetada vastavalt Estoniaks ja Latviaks. Nimi otsustati aga loosiga.
«Loosiga tõmmati ja läks nii õnnelikult, et lätlased said endale seitse meetrit kõrgema mäe. Siis nad arvutasid välja, et nende Gaiziņkalns on täpselt Suurest Munamäest seitse meetrit madalam. Seega nemad olid selle õigluse jalule seadmisega väga rahul olnud,» naljatas Plumer.
Kogenud meeskond
Kogu 12 alpinistist koosnev meeskond on ka varasemalt mägironimisega tegelenud ning Veiko Vaade sõnul valmistatakse endid üheskoos ka füüsiliselt ja varustuse koha pealt korralikult ette.
«On tähtis füüsiliselt vormis olla. 10-12 tundi peame käima hõredamas õhus, kus õhurõhk on 50 protsenti väiksem kui siin mere pinnal,» selgitas ta.
Kui enamikul meeskonnast on varustusena kaasas soojad riided, magamiskott, ja toiduvarud, siis Argo Merel on ainsana kaasas ka suusad. «Mul on see natuke oma projekt ka, tippu jõudmine pole ainus eesmärk,» sõnas Mere. Nimelt plaanib ta pärast tippu jõudmist üksinda suuskadel alla tulla, mis muudab tema teekonna ehk veidi mitmekesisemakski kui teistel.
Mere sõnul ei karda ta aga ei laviine ega raskusi. «Põhiline hirm on see, et peaksin millegipärast tagasi pöördumise otsuse vastu võtma, kuigi tahaks edasi minna,» sõnas ta.
Koos alustatakse reisi 7. augustil kell 18.15. Lennukitega reisitakse Ošši, sealt sõidetakse Lenini baaslaagrisse, kust tehakse enne Estonia tippu tõusmist aklimatiseerumistõuse kuni 5100 meetrini. Koos aklimatiseerumistõusudega plaanitakse kokku ronida viide tippu. Estonia mäetipule plaanitakse jõuda 22. augustil.
Estonia tipp asub Pamiiris Taga-Alai ahelikus ning tegu on ainsa Eesti nime kandva kõrge mäetipuga maailmas. 12 mägironija ekspeditsioon Kõrgõstani-Tadžikistani piiril asuva mäe tipule on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Retk on osa EV100 juubelimatkade sarjast.