7 paika, mida tulevikuturist peaks Marsil kindlasti külastama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Planeet Marss

FOTO: HO / AFP/ SCANPIX

Marss on üüratute kontrastide planeet. Seal on nii hiiglaslikke vulkaane, sügavaid kanjone kui ka kraatreid, kus võib leiduda vett. See on tuleviku turistide jaoks täiesti imeline paik ning juba on teada, millistest vaatamisväärsustest saaksid seal tõelised hitid.

Kui Marsile kolimine reaalsuseks saab ning saavutatakse valguse kiirusel reisimise võimekus, võib mõnenädalane puhkus Marsil täiesti arvestatav suveplaan olla. Space.com kogus kokku kõige erilisemad paigad planeedil Marss, mida tulevikuturistid kindlasti avastama peaksid hakkama.

Olympus Mons

FOTO: General / © Lightroom / ESA / TopFoto/ Scanpix

Olympus Mons on terve päikesesüsteemi kõige ekstreemsem vulkaan. See asub Tharsise nimelises vulkaanilises piirkonnas ning on NASA andmetel umbes Itaalia suurune. Olympus Mons vulkaan on tervelt 25 kilomeetrit kõrge, mis on pea kolm korda kõrgem planeet Maa kõrgeimast mäest Džomolungmast. 

Kuna mööda mäge on aastate jooksul aeglaselt alla voolanud poorne laava, on sellel tõenäoliselt üsna lihtne matkata ja mägironimist praktiseerida. Nimelt on Olympus Monsi nõlva keskmine kalle vaid viis protsenti. Mäe tipus on aga ligi 85 kilomeetrise läbimõõduga auk, mis on tõenäoliselt tekkinud endise magmakambri kokkukukkumisel.

Tharsis vulkaanid

FOTO: HO / AFP/ SCANPIX

Samal ajal kui lähed Olympus Monsi vallutama tasub põigata ka teistele vulkaanidele Tharsis vulkaanide piirkonnas. Ligi 4000 kilomeetri laiusel alal on tervelt 12 hiigelvulkaani ning nagu ka Olympus Monsi puhul kipuvad need vulkaanid Maa omadest palju suuremad olema. Seda arvatavasti seetõttu, et Marsi gravitatsioon on nõrgem, tänu millele saavad sealsed vulkaanid kõrgemaks «kasvada». Marsi vulkaanid on tõenäoliselt pursanud juba kaks miljardit aastat. 

Valles Marineris

Valles Marineris

FOTO: General / ©Lightroom Photos / TopFoto/ Scanpix

Marsil ei asu mitte ainult päikesesüsteemi suurim vulkaan, vaid ka suurim kanjon. Valles Marineris on NASA hinnangul ligi kolme tuhande kilomeetri pikkune. See on ligi neli korda rohkem kui planeet Maa suurim kanjon USAs, mis on vaid 800 kilomeetri pikkune.  

Teadlased pole kanjoni tekkepõhjustes päris kindlad, kuid selle kohta levivad erinevad teooriad. Paljud uurijad usuvad, et kui tekkis Tharsis piirkond, tekitas see kas Valles Marinerise. Läbi vulkaanilise ala voolanud laava võis marsikoort üles tõsta, mis tekitas pragusid teistes piirkondades, Aja pikku kasvasid need praod Valles Marineriseks. 

Põhjapoolus ja lõunapoolus

FOTO: NASA NASA / REUTERS/ Scanpix

Marsil on kaks jäist poolust, kus talvel on ülimalt madalad õhutemperatuurid. Nimelt on seal nii külm, et talvel kondenseerub süsihappegaas atmosfäärist ja muutub Marsi pinnal jääks. Suvel süsihappejää sulab ning gaas vabaneb taas atmosfääri. Põhjapoolusel suvehooajal kaob süsihappegaas atmosfäärist täielikult, kuid lõunas jääb veidi gaasi alles. Kogu see jää tekkimine ja kadumine avaldab Marsi kliimale tohutut mõju, põhjustades tuuli ja teisi ilmaefekte.

Gale'i kraater ja Terav mägi (Aeolis Mons)

Gale'i kraatri põhi

FOTO: HO / AFP/ SCANPIX

Gale'i kraater sai tuntuks 2012. aastal, kui kulgur nimega Curiosity selle juures maandus. Kulgur avastas kraatrist ohtralt tõendeid kunagise vee olemasolu kohta ning on nüüd edasi liikunud Terava mäe juurde. 

Üks kulguri põnevamaid avastusi piirkonnas oli mitmete orgaaniliste molekulide komplekside leidmine. 2018. aastal tulid lõpuks molekulide analüüside tulemused, kus selgus, et need pärinesid 3,5 miljardi aasta vanuste kivide seest. Samal ajal avastas kulgur, et metaani sisaldus Marsi atmosfääris on hooajati erinev. Metaani toodavad nii mikroobid kui ka geoloogilised protsessid, mistõttu ei saa veel kindlalt väita, kas see võib olla märk elusorganismide olemasolust Marsil.

Medusae Fossae

Medusae Fossae on üks veidramaid paiku Marsil, mistõttu spekuleeritakse suisa, et seal on alla kukkunud mõni UFO. Veidi tõenäolisem seletus on, et see on suur vulkaanilise materjali kogumik, millest tuuled on voolinud kauneid kujutisi. Sellegipoolest ei ole teadlased veel päris kindlad, kuidas täpselt vulkaanid Medusae Fossae on tekitanud. 

Sel aastal läbi viidud uuring pakkus välja võimaluse, et Medusae Fossae on tekkinud sadadest tohutusuurtest vulkaanipursetest, mis toimusid 500 miljoni aasta jooksul. Need vulkaanipursked võisid Marsi kliimat soojendada, kuna tulemägedest pärinevad kasvuhoonegaasid jäid tõenäoliselt Marsi atmosfööri kinni.

«Kummitusluited» Noctis Labyrinthuses ja Hellase madalikul

Noctis Labyrinthus

FOTO: SIPA USA / NASA/Sipa USA/ Scanpix

Marss on planeet, mida peamiselt vormivad tuuled, kuna planeedi atmosfääri hõrenemisega aurus ära ka kogu vesi. Sellegipoolest võib kohata tohutul hulgal tõendeid kunagise vee olemasolu kohta nagu näiteks Noctis Labyrinthuse ja Hellase madaliku «kummitusluited» võivad aimu anda. Uurijate sõnul olid nendes piirkondades kümnete meetrite kõrgused luited, mille hiljem uhtus minema kas vesi või laava. Sellegipoolest on luidete põhi alles jäänud ning ära on uhutud vaid luidete ülemine osa. 

Sellised vanad luited näitavad, kuidas puhusid tuuled Marsil iidsetel aegadel, mis omakorda annab klimatoloogidele aimu punase planeedi iidsest keskkonnast. Selliste luidete sees võivad peidus olla ka mikroobid, kes on radiatsiooni ja tugeva tuule eest võib-olla varjuda saanud. 

Tagasi üles