Miks on Eestis kallis puhata?

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaunis Valgerand: puhkaeestis.ee meeskond kogus välisturistide muljeid, mis on Eestis erilist. Need on inimtühjad rannad, metsad, Tallinna vanalinn, metsloomad, linnud jm.
Kaunis Valgerand: puhkaeestis.ee meeskond kogus välisturistide muljeid, mis on Eestis erilist. Need on inimtühjad rannad, metsad, Tallinna vanalinn, metsloomad, linnud jm. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kumba teie eelistaksite, kas veeta kahekesi öö turismitalu kümblustünnis tähistaevast uurides või  põrutada päevade arvestuses tunduvalt odavamalt üheksaks päevaks Egiptuse viietärnihotelli, kus kõik söögid ja joogid hinnas?

Teleekraanilt õhtust õhtusse näidatavad kampaania «Puhka Eestis!» reklaamid kutsuvad küll üles oma raha isamaale jätma, kuid nurinat, et Eestis puhkamine on paljudele absurdselt kallis, kostab aina enam. Suviti ei jõua eestlased ära imestada eeskätt saarte majutuskohtade kosmilisi hindu, kuid tipphooajal on see veel kuidagi mõistetav – küll mujalt tulijail pappi jätkub!

Palju superpakkumisi
Raha kodumaale jätma soovitava EAS Turismiarenduskeskuse portaalist puhkaeestis.ee leiab siiski ka nippe kokkuhoidlikule puhkajale. Kes veel ei teadnud, saab nüüd teada, et odav on ööbida kodumajutuses või haagissuvilas, et kohvikutoit on odavam just lõuna paiku ja et sooja toitu võib osta ka supermarketi soojaletist, et see siis pargipingil nahka pista.

Antakse teada, et ühistranspordi piletihinnad on meil mõistlikud, kuid veel odavam on sõita jalgrattaga. Priilt saab rännata rahvusparkides ja sealtki leiab – kui need eelnevalt broneerida – tasuta ööbimisonne ja telkimispaiku.
Samas portaalis on ka pikk sooduspakkumiste nimekiri. Näiteks saab üksinda minna Alutagusele karu pildistama, ühe öö hinna sees – 173,65 eurot – on varjeonni rent magamisnari ja kuivkäimlaga ning giidi teenus, kes juhatab fotograafi onni. Samas ei keela keegi harrastada aktiivset puhkust Sirtsi soos või lihtsalt imetleda Alutaguse metsa. Kas raha kas või osaliselt tagasi saab, kui karu end näidata ei suvatse, kirjas pole.

Hämmastavaid «eripakkumisi» on veel kümneid, üks jahmatavam kui teine. Nende seas näiteks romantikapakett «Naudi tähistaevast kümblustünnis» hinnaga 199 eurot. Just sellise tühise summa eest saab kahekesi veeta öö turismitalu šampanjapudeli ja puuviljavaagnaga sviidis ja imetleda Võrumaa sügisest tähistaevast otse kümblustünnist. Huvilised võiksid kiirustada, sest paketti saab tellida täpselt vana-aastaõhtuni ja üksinda minnes on poole odavam. Kes teab, äkki saab pilvise ilma korral küsida lisaallahindlust?

Konkurentsitult odavaim on aga «Pakett kirglikule kalamehele». Kahe euro eest pakutakse novembri lõpuni võimalust Kääriku järvel  kala püüda, saunamõnusid nautida, telkida, grillida ja lõket teha.

Kallis? Kuidas kellelgi!
EAS Turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul ei saa üheselt väita, et Eestis puhata on kallis. «Kui võrrelda näiteks spaateenuste hindu Soome või Saksamaa omadega, siis meil on hinnad soodsamad,» väidab ta ja lisab, et meie spaateenuste tase on Euroopa tasemel.

Nii ja naa. Netist otsides jääb esimesena silma Rakvere Aqva spaahotelli sooduspakkumine – kaks ööd ühele inimesele alates 135 eurost, kuulsas GOSpas aga, kui võtta pakett «Sügisene lõõgastus» reede õhtul üksinda üheks ööks, maksab see 172 eurot. Ja muide, soodsa hinnaga tube on vaid piiratud arv.

Samas – sirvides Baierimaa tänavust hotellikataloogi «Die romantische Seele Bayerns», paelub kohe pilku Alpi mäestiku jalamil asuv suursugune Bergruhi neljatärnihotell, kus saab üksinda 79 euro eest ööbida lausa sviidis – ja tegu pole sooduspakkumisega.

Mutso kinnitab ometi, et siseturistide arv on majutusettevõtetes viimasel ajal taas kasvama hakanud. Tänavu jaanuarist augustini oli neid 647 732, mis teeb 11 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kui palju raha eestimaalane keskmiselt majutusasutusse jätab, pole uuritud, ent statistikaameti andmetel kulutas ta mullu kodumaal reisides ühe reisi jooksul keskmiselt 49 eurot.

Kui pikk reis oli, pole teada. Ent suurem osa siseturiste majutusasutuses ei ööbigi, eelistades peavarju tuttavate ja sugulaste juures või siis suvilas ja telgis. «Samas on palju neid, kes saavad endale lubada suhteliselt kalleid ööbimisvõimalusi,» nendib Mutso.

Puhata Eestis aate nimel?
«Usun siiralt, et inimeste teadlikkus tarbida kodumaist kaupa või teenust on aja jooksul kasvanud ja kasvab veelgi, mistõttu sarnastele valikutele eelistatakse üha enam eestimaist. Puhkamisel Eestis ei tasu aga kindlasti loota, et tarbija oleks valmis maksma ebaõiglaselt kallist hinda viletsa kvaliteedi eest pelgalt armastusest kodumaa vastu,» märgib Tarmo Mutso vastuseks küsimusele, kas Eestis puhkamise kasuks võiks otsustada isamaalistest tunnetest lähtudes. «Nõudluse-pakkumise suhe paneb asja paika, ja kui hind ikka tundub liiga soolane, siis seda ka ei osteta. Kui aga ostetakse, siis järelikult on hind paigas.»

Eesti suurima turismibüroo Estravel turundusjuht Mari-Liis Rüütsalu tõdeb, et loomulikult meeldib kõigile soodsalt puhata, olgu siis välis- või Maarjamaal, kuid kahtlemata on kohalikus luksuslikus majutuskohas ööbimine koos gurmeeõhtusöögi ja spaaprotseduuridega kallim kui säästureis välismaale.

Ta lisab, et praegusi eestimaalasi huvitavad eeskätt uued põnevad tooted ja kui turule ilmub mõni uus spaa või põneva ajalooga hotell, jätkub uudistamist kauaks. «Meie tooteportfellis on olulisel kohal kultuurile suunatud paketid – olgu see siis teatripakett Tartus koos ööbimisega või mõne kontserdi külastus koos privaatse õhtusöögiga.»

Muide, Baierimaa keskusse Münchenisse müüs Estravel alles läinud nädalal ülisoodsaid, 99-euroseid Lufthansa lennupileteid. Rüütsalu ütleb, et paljud inimesed kasutasid seda just oma talvise suusapuhkuse vormistamiseks, sest sama hinnaga sai vedada ka pagasit ja suusavarustust.
Eestis oli tänavu teises kvartalis keskmine brutopalk 857 eurot, sakslase keskmine kuupalk on 2700 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles