Türgi hotelliketi juht: meil ei ole turiste, on külalised meie kodus!

Türgi hotelliketi World of Sunrise tegevjuht Hakan Duran: Türgi turisimisektor on taas tõusuteel

FOTO: Kairi Oja

Mõned aastad tagasi oli Türgi hotellinduses ning turismiäris laiemalt korralik madalseis. Nüüd on sellest puhta nahaga välja tuldud ning sealsed viietärnihotellid püüavad üha enamat arvu perepuhkajaid. World of Sunrise nimelise hotellikompleksi tegevjuht Hakan Duran rääkis Postimehele hotellimaailma telgitagustest.

Kuidas kirjeldaksite Türgi turismiturgu viimase aasta jooksul, mis on muutunud, millised on kõnekaimad trendid?

Tuleb tunnistada, et aasta 2016 oli Türgi turismile ikka ääretult raske, ja seda tänu kriisile Türgi ja Venemaa vahel. Veel mõjutasid asja poliitiline olukord maailmas ning sellest tulenev ebastabiilsus Euroopa turvalisuses. Üks meie suuremaid turge, Venemaa, kukkus täielikult ära, Euroopa turust kaotasime aga võrreldes 2015. aastaga pea 19 protsenti.

Sellele vaatamata õnnestus meil oma positsioon taastada, seda tänu riigi- ja avaliku sektori ühistele jõupingutustele. Aasta 2017 oli meile aga taas tõeline kasvuaasta, mil võõrustasime ühtekokku 32 miljonit külalist üle kogu maailma. See teeb omakorda 28 protsenti kasvu. Kogu mõõnaperioodi vältel ei andnud meie turismisektoris töötavad inimesed kordagi alla ning jätkasid sihikindlat Türgi kui sihtkoha turundamist.

Püüame oma külalisi mõistma panna, et Türgi ei kujuta endast mitte üksnes merd, päikest ja liiva. Näitame oma maa kultuuri, siinseid võimalusi rahvusvaheliste kohtumiste korraldamiseks ja konverentsiturismiks ning meie tervishoiu võimalusi.

Türgil on kaks väga erinevat nägu, mida turundame samuti iseiseisvalt: talvine ja suvine Türgi. Talvel on meil pakkuda väga palju võimalusi sportimiseks, igal aastal majutame me ligikaudu 1500-2000 jalgpallimeeskonda, jalgrattatiime, tenniseklubisid ning golfimängijaid. Meil on hotelle, kuhu mahub sada kuni tuhat külastajat, seega ei ole mingi küsimus majutada ühte ja samasse hotelli terve rahvusvahelise konverentsi külastajaskond.

Ka meie tohtrid on leidnud tunnustust üle maailma ning siinsed ravihinnad on sõbralikumad kui Euroopa hotellides. Suudame ka talvisel ajal korraldada kultuurilise fookusega ekskursioone. Meie kliima on Euroopa omast ikka märgatavalt parem - Antalya piirkonna keskmine temperatuur talveperioodil on 15 kraadi, mis on väga suur plussargument igas vanuses terviseprobleemidega külastajatele. Kuid mõistagi ka täiesti tervetele inimestele! 

Suveperiood on ideaalne puhkamiseks nii peredele, vallalistele kui paaridele ning otse loomulikult mesinädalate pidajaile. Meil leidub väga soodsa hinnaga kõrgkvaliteethotelle ning keskmise kvaliteediga hotelle.

Kirjeldage palun Türgi külastaja profiili viimase paari aasta sees, milliseid trende te täheldate? Oskate ehk mingid proportsioonid välja tuua külastajate päritolumaa lõikes?

Meie tüüpilisim külastaja saabub meile ennekõike puhkust veetma ning seda peamiselt suveperioodil – aprillist oktoobrini. Niisuguse profiili alla kuulub 76 protsenti külastajatest. Lõviosa neist ajab taga merd, päikest ja liiva. Omakorda 70 protsenti sellest grupist on perekonnad, ülejäänud on kas vallalised või paarid. Aastal 2017 jaotusid meie külalised järgmiselt:

  • Põhja-Aafrika: ligi 800 000 külastajat
  • Kesk-Ida ja Lääne-Aasia: 3 600 000 külastajat
  • Kaug-Ida ja Lõuna-Aasia: 3 300 000 külastajat
  • Euroopa: 13 500 000 külastajat (meie peamised turud Euroopas on Saksamaa (3 600 000 külastajaga ning Inglismaa 1 700 000 külastajaga, samas kui Skandinaaviamaad on Euroopa turuosa väikseima külastajatearvuga – vaid 800 000 külastajat aastas
  • SRÜ maad: 10 600 000 (Venemaa 4 700 000 ja Ukraina 1 300 000 külastajat)
  • Aastal 2017 külastas Türgit ühtekokku 32 miljonit ja 500 000 külastajat.

Kui suur on turismi osakaal Türgis võrrelduna teiste sektoritega?

Turism kui sektor teenib meile ligi 30 miljardit dollarit aastas. Meie väliskaubanduse defitsiiti mõjutab turism pea 40 protsendi ulatuses, mõjutades samas omakorda vahetult 56-t muud ettevõtlusharu. Ühtekokku saab turismisektoris tööd 12,9 protsenti Türgi elanikkonnast. Kõik need numbrid kõnelevad selgelt sellest, et turism on Türgis suurim ja mõjusaim majandusharu.

Te rääkisite, et türgi lapsi kasvatatakse selles vaimus, et külalised on alati isiklikud ja olulised, ja seda isegi siis, kui neid kutsutakse turistideks. Ehk räägite veidi lähemalt?

Nagu mainitud numbridki kinnitasid, on turism Türgile tõepoolest suure kaaluga. Nii on kõik selle sektoriga kokkupuutuvad inimesed kasvanud tõepoolest juba lapsest peale sellise suhtumisega, et ei ole olemas turiste, on külalised. Ja külalisi tuleb kohelda lugupidamisega. Igaüks, kes tuleb meile külla meie koju, on tähtis. Ja see on midagi, mille poolest meid tuntakse.

Mille poolest eristub Teie hinnangul Türgi teistest Vahemeremaadest, näiteks nagu Egiptus või Küpros? Mis on see teie «ekstra», mis teeb Türgist Türgi?

Ma ei saa ega tohi teha meie konkurentide osas otsevõrdlust. Kuid ma võin kindlalt väita, et me oleme töökas rahvas, ja me ei ole iial tundnud piinlikkust kedagi teenindades. Me tõepoolest tunnetame kõiki külalisi justkui meile küllatulnud sugulasi, kes on tulnud meile koju külla.

Ka on meie hinnad kaunikesti mõistlikud. Meie hotellide tase on kõrge ning meie all inclusive kontseptsioon hõlmab väga paljut. Meie toidu kvaliteet on väga kõrge ning nagu teada, on teine oluline suur sektor Türgis põllumajandus. Nii on kõik meie juur- ja puuviljad väga värsked ja kõrge kvaliteediga.

Kuidas sai alguse Teie enda karjäär turismimaailmas, mis on Teie hariduslik taust?

Tunnistan, et turismindus ei ole sugugi minu õpitud eriala. Õppisin hoopis siinses tehnikaülikoolis arhitektuuri ja linna planeerimist. Tegemist on kõrgkooliga, mida on hinnatud Türgi parimaks. Ka on see ülikool hinnatud 500 parima hulka maailmas.

Kui lõpetasin ülikooli, avasid minu vanemad arhitektuuribüroo, kuhu kaasasid mindki. Millagi 1980-ndate teises pooles tulin ma mõttele teha giidina ekskursioone Türgit külastanud inimestele. Avastasin, et see meeldis mulle väga ja pani mind end hästi tundma.

Õppisin neilt palju – kultuuri, mentaliteedi ning kõige kohta. Tunne, mis  mind toona valdas, inspireeris mind oma äriga alustama. Mu esimene töökoht oli Pullmann Hotels nimelises hotelliketis, olin ametis kassiirina ja liikusin siis edasi vastuvõttu. Kulus 15 aastat, kuni mulle sai selgeks, mida endast kujutab hotelli pidamine ja juhiroll.

Aastal 1996 kolisin ma Antalyasse ning jätkasin seal erinevate hotellide juhina. Üks neist oli Natıonal Golf Club. Neil päevil taipasin, et golf on midagi, mis saab tulevikus olema Antalya turismi lipulaev. Mul oli õigus – just nõnda on läinud. Täna võõrustame me igal aastal üksnes talvisel ajal 150 000 golfimängijat. Nüüd olen ma World of Sunrıse hotelliketi koordinaator. Meile kuuluvad hotellid Sunrise ja Starlight Resort.

Kuivõrd on Teie enda pere turismimaailma kaasatud?

Ka minu naine on olnud tegev hotellinduses – tõtt-öelda just hotellitöö hotellis Pullman meid aastaid tagasi kokku viiski. Nüüd on ta tegev investeeringute ala konsultandina, meie tütar on aga õppinud tööstusinseneriks.

Mis on Teie elufilosoofia?

Armasta iga päeva ning ära kunagi kahetse seda, mida oled teinud.

Millist tüüpi raamatuid viimati lugesite?

Ajaloolisi ning seiklusraamatuid.

Kuhu ise viimati reisisite?

Belgiasse ning Soome. Enamjaolt on minu reisid seotud golfiga. Perega koos külastasime viimati Itaaliat. Suurema osa puhkustest oleme veetnud aga hoopiski meie suvekodus Cesmes.

Kui vaatate oma keskmist päeva, siis millele kulub lõviosa ajast?

Et töö hotellis võtab suure osa ajast, lendan ma Türgis ärireiside tõttu üksnes kolm-neli korda aastas. Meie hotell paikneb 300 hektarilisel alal, seega mööduvad mu päevad suuresti just seal. Pühapäevad on täiesti minu omad  - siis alustan ma golfiga kell seitse hommikul ning veedan nõnda pool päeva. Teine pool pühapäevast kulub perele – mu naisele ja tütrele.

Nagu mõistate, seisneb hotellindus peamiselt inimeste teenindamises. Iga päev majutame oma hotelliketis paar-kolm tuhat inimest ja pea sadakond oma töötajat. See võib aga paiguti olla väga väsitav, sest alati tuleb ette midagi, mida ma pean lahendama või kusagil aitama. Veel olen ma Professionaalsete Hotellide ühenduse - Proffesıonal Hotelıers assocıatıon – president. Tihti korraldame üritusi koostöös kõrgkoolidega, kus selgitame tudengitele, mida hotelliäri endast kujutab. Ma ei salga, et just säärane, tempokas elu mulle meeldibki.

Mis paneb Teid naeratama?

Kui päev on korda läinud ning meie külastajad meile tänulikult naeratavad, siis paneb see ka mind naeratama.

Populaarne

Tagasi üles