Miks kodutee lühem tundub?
29. august 2011, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/08/29/725786t1h0313.jpg)
Tavaliselt loodavad reisijad sihtkohta kiiremini kohale jõuda ning reis tundub venivat. Just sellise ootuse pärast tundub tagasisõit lühem.
Reisilt tagasi tulles tunduvad kilomeetrid autorataste all lendavat, kuigi tavaliselt on tagasisõit sama pikk kui puhkusele minek. Sellist fenomeni kogevad pea kõik reisijad, vahendast Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Psühholoogid on nähtust selgitanud sellega, et sama marsruuti sõites on tagasitee tuttav ning selle läbimise aega ennustatakse paremini ette.
Sarnane selgitus ei ole siiski piisav. Hollandi Tilburgi ülikooli uurija Niels van de Ven uurimuste põhjal on efekt seotud eelkõige inimeste ootustega reisi pikkusele, teekonna tundmine seda ei mõjuta.
«Inimesed alahindavad tihti, kui palju kusagile jõudmine aega võtab. Teekond tundub seetõttu tülgastavalt pikk,» selgitas van de Ven. «Tagasi sõites ootab inimene samuti kauakestvat loksumist. Ja siis selgub, et kohale jõutakse kiiremini, kui oodati.» Algse reisi pikkuse alahindamine viib selleni, et tekib kiirema tagasisõidu illusioon.
Van de Ven tugines kolmele katselisele uurimusele, kus 359 inimest tegid bussireisi, sõitsid jalgrattaga või vaatasid videot jalgrattaga sõitvast inimesest. Seejärel pidid nad andma hinnangu reisi pikkusele.
Selgus, et katseisikud hindasid tagasireisi kestust 22 protsenti lühemaks. Tagasireis tundus seda lühem, mida rohkem inimesed kaebasid reisi esimese osa liigse pikkuse üle.
Ühele katsealuste rühmale ütlesid uurijad, et eesolev reis võib kesta kaua. Need inimesed lühikese tagasisõidu illusiooni ei kogenud. Küll aga oli efekt oli olemas siis, kui katsealused kasutasid tagasisõiduks teist teed, mis oli sama pikk kui algne marsruut, kuid inimestele tundmatu.