Praktilisi vihjeid talviseks loodusretkeks

Leia loodusest värve ja puhtust

FOTO: Jüri Pere

Loodus kutsub ja üllatab aastaajast hoolimata, pakkudes seiklusi, silmailu ja loomulikult värsket õhku. Soojalt riidesse panna taipab end vast iga sügistalvisel ajal matkamisest huvitunu. Mida aga enne teele suundumist meelde tuletada ja tähele panna?

1. Kõigepealt pea plaani ja mõtle, kuhu minna - uuri ideid ja võimalusi internetist, alustuseks näiteks RMK koduleheküljelt www.rmk.ee/metsapuhkus. Eelista märgistatud õppe- ja matkaradu, sest seal on turvalisem ja samas on rajameistrid välja otsinud huvitava marsruudi ning enamasti selle ka infotahvlitega varustanud. Nii näed sedagi, millele omapäi pilk poleks peatuma jäänud.

2. Pane soojalt ja mugavalt riidesse, eelistades kihilist riietust, mis ei märgu kergesti ja «hingab». Kindlasti pane pähe müts ja kätte kindad - kui palav hakkab, võid need alati seljakotti pista. Jalanõud peavad olema soojad ja mugavad, sügistalvel kindlasti ka vettpidavad. Seljakotti pista võileib ja väike termos sooja joogiga.

3. Kui sul pole spetsiaalset matkajate istumisalust, aitab hädast välja ka peotäis kilekotti keeratud ajalehti. Kindlasti pane taskusse peotäis komme - need annavad väsimuse korral kiiresti energiat.

4. Pea meeles, et sügisel ja talvel läheb varakult pimedaks. Asu vara teele ja uuri järele, kui palju retk võib aega võtta. Hämarikus on kõik kohad ühtmoodi hallid ja rada kerge käest kaduma.

Pigem jäta ajavaru, juhuks kui aeg möödub arvatust kiiremini. Kontrolli, kas mobiiltelefon on kaasas ja selle aku täis. Pista mobiil sooja põuetaskusse, sest külmaga tühjeneb aku kiiresti. Igaks juhuks võta kaasa ka taskulamp või otsmikulamp.

5. Leia loodusest värve ja puhtust. Linnas tundub hilissügis porine, lörtsine, hall ja kole. Metsas rohetab samblavaip ja rõõmsalt rohelised mustikavarred, igihaljastest pohladest rääkimata. Samblikud puutüvedel ja okstel on niiskusest puhevil ja näitavad oma vormide ja värvivarjundite rikkust.

Hilissügisel ja talvel on okasmetsad lehtmetsadest värvikamad. Eriti mõnus on jalutada mööda metsateed männikus, kus samblikulaigud vahelduvad rohelise sambla ja igihaljaste pohladega. Ära kaamerat unusta, et saaksid kõike põnevat ka jäädvustada.

6. Pane tähele metsaelanike toimetamiste jälgi. Viimasel ajal on ilmunud päris mitu väikeses formaadis raamatut, kus kõik kodumaiste elukate tegevusjäljed pildis ja sõnas olemas, näiteks «Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed» (P. Bang ja P. Dahlström).

Eriti huvitav on koos lastega jälgi ajada ja mõistatada, kes näris käbi või kratsis puukoort. Vahel juhtud õnnekombel kohtama mõnd metslooma, kuid ka märgid nende igapäevasest elust pakuvad palju rõõmu ja äratundmist.

7. Mine rappa. Raba on lumeta ajal värvikas ja põnev, turbasammaldel on tuhat varjundit ja vormi. Laukaservadele kasvatab külm kauneid jäämustreid.

Rabamännid oma jändrike tüvedega heidavad madala päikese all pikki varje. Mine kindlasti mööda laudteed, et mitte eksida ega jalgu märjaks teha. Ole ettevaatlik, sest laudteed on märjana libedad, rääkimata kõvaks tambitud lumest või jääst laudrajal.

8. Mine vaatama tuttavaid paiku. Otsi üles mõni metsarada, kus käisid suvel või kevadel. Alati on huvitav vaadata samu kohti päikese ja vihmaga, tuulisel ja tuuletul päeval, eri aastaaegadel ja aastatel.

9. Mine mere äärde. Meri on huvitav igasuguse ilmaga ja igal aastaajal. Seal näeb pea alati linde, rebased käivad lainepiirilt toitu otsimas ja tuul kahistab pilliroos. Rannakivid ja liiv on niiskena värvikad ja viirulised, adruvallid täis teokarpe ja muid mere toodud varandusi. Talvisel ajal ole ainult merejääle minekuga ettevaatlik.

10. Too looduses veedetud toreda päeva meenutuseks koju kaasa peotäis pilliroogu, mõni kõver kuivanud oks või värvikas leht. Mõistlik metsasõber ei tee seejuures metsale liiga: ei murra kasvavaid oksi ega rebi juurtega pohla- ja mustikavarsi - mustikataim peab ju üle kümne aasta kasvama, enne kui vilja kandma hakkab!

Kus matkata? 5 metsavihjet

1. RMK Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal asub Paukjärve loodusrada (5 km), mis algab Kaksiksilla parklast ja on tähistatud kollaste märkidega. Raja lõpuosas Paukjärve kaldal on vaatetorn ja kui minna mööda laudteed Kõnnu-Suursoo peale, on seal veel teine vaatetorn. Tegemist on väga atraktiivse ja ajaloolise rajaga.

2. Metsikumale seiklejale, kes ei soovi käia kindlal rajal, soovitame talvisel ajal, kui pakane on kaanetanud jõe, minna jalgsi Võhma rabasse Põhja-Kõrvemaal. Seal saab jälgida nii loomade tegutsemist kui ka nende jälgi. Kaasa võta kindlasti kaart, kompass ja võimalusel ka GPS-seade.

3. Tugevamad tegijad võivad läbida ka 36 km pikkuse Aegviidu-Liiapeksi matkaraja, mis on tähistatud puudel asuvate punaste täppidega. Selle läbimiseks peab varuma vähemalt kaks päeva. Rajalt hargnevad ka Paukjärve ja Jussi loodusrajad. Põhja-Kõrvemaal köetavaid metsaonne kahjuks pole, on vaid erinevad katusealused.

4. Aegviidust lõuna poole jääb Kalajärve-Kakerdaja loodusrada. Sealt saab minna Kakerdaja raba peale, mis on selle piirkonna üks ilusamaid. Ligi 4 km laudteed viib välja Mõnuvere poolsesse otsa, kuid juba peale esimese km läbimist ootab ees maaliline Kakerdi järv. Saab matkata Suure ja Väikese kalajärve äärde viival matkarajal, mille pikkus on 4,5 km.

5. RMK Haanja-Karula puhkealal Sangaste lossi taga (4 km Sangastest Valga poole) asub Sangaste metsapark. Pargi loomist alustas 1880. aastal pärast lossi valmimist krahv Friedrich Georg Magnus Von Berg, kes uuris võõramaiste puuliikide kasvamist meie kliimas.

Metsapargis on praegu ligikaudu 170 puu- ja põõsaliiki. Pargis on loodud 2,5 km pikkune 12 huvipunktiga võõrpuuliike tutvustav õpperada ja lõkkekoht, kus saab kosutuseks väikese pikniku pidada.