Rohkem külastajaid tooks Eestisse konverentsiturism

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Daniel Habersatter

FOTO: Meeli Küttim

Hiljutine statistika ütleb, et eelmine aasta oli rekordiline turismiaasta nii kogu maailmale kui ka Eestile. 3,5 miljonit külastajat Eestis on hea näitaja, kuid meil on veel kasutamata potentsiaali, et turismisektoris kiiremate sammudega edasi liikuda ja teiste populaarsete sihtriikidega sammu pidada, kirjutab Daniel Habersatter, Hilton Tallinn Parki tegevjuht ja EHRLi juhatuse liige.

Statistikaameti avaldatud info annab tunnistust, et Eesti turismimaastik on elujõuline ja atraktiivne. Samas andis eelmise aasta rekordi löömisele märgatava panuse Eesti eesistumine Euroopa Liidus, mis võõrustas sadu üritusi ja tuhandeid suursündmusega seotud isikuid. See oli tänuväärne ja hea võimalus Eestit nii Euroopale kui ka kogu maailmale tutvustada.

Samas näen, et puhketurismis on Eestil veel korralikult kasvupotentsiaali. See nõuab innovaatilisemat lähenemist, suuremalt mõtlemist ja kiiremate sammudega edasi astumist. Kuidas seda teha?

Konverentsiturism hoogustab kogu sektorit

Teame, et turismivaldkond on Eestis hooajaline. Suvel on hotellides täituvus maksimumilähedane, aga talvisel perioodil on ellujäämiseks vaja teha suuremaid pingutusi, kuna jaheda kliima tõttu osutuvad valituks meist lõunapoole jäävad riigid.

Selle tasakaalustamiseks on ülimalt tähtis arendada hetkel veel lapsekingades olevat konverentsiturismi, mis toimiks edukalt aasta ringi. Kui statistika järgi oli Eesti ärireisijate hulk vaid viis protsenti kogu turistide arvust, siis seda numbrit saab ja tuleks kindlasti kasvatada. Puhke- ja äriturismil on omavaheline seos. Mida rohkem suudame siia meelitada ärireisijaid, seda enam kasvatame ka puhkusereisijate arvu.

Paraku aga Eestit mujal Euroopas veel konverentsimaana hästi ei teata. Barcelonale, Prahale, Varssavile või mõnele teisele Euroopa konverentsimaailma tuiksoonele järele jõudmiseks ning tuntuse kasvatamiseks vajab Eesti turg läbimõeldumaid ja paremaid võimalusi.

See omakorda tähendab investeerimist nende lahenduste loomiseks. Vaja on rohkem suuremat arvu inimesi mahutavaid ruume ja võimalust vastata kliendi erisoovidele, mis vaatavad traditsioonilistest konverentsilahendustest kaugemale. Vaja on ruume, mis suudavad kliendi soovidele vastu tulla: vajadusel võimaldada konverentsiruum kujundada temaatiliselt või kasvõi ruumi transportida suuremõõtmelisi esemeid nagu näiteks autod. Sellega peab arvestama juba täna, mitte tulevikus.

Vajame rohkem lennuühendusi

Teine oluline pool rahvusvahelise konverentsiturismi soodustamiseks on lennuühenduste parendamine. Tallinna lennujaam teeb selles järjepidevalt tõesti väga head tööd ja võrreldes mõne aasta taguse ajaga on meil juba tunduvalt rohkem otseühendusi tekkinud. Tulevikku vaadates vajame neid aga veelgi rohkem.

Konverentsikülastaja soovib, et lennuühendus oleks mugav ja piisavalt sagedane ning ei pööraks pea peale tema töögraafikut. See on oluline eelis, mis on praegu näiteks meie naaberlinnadel Helsingil ja Riial. Teisest küljest, kui külaline jõuab meie lennujaama, on edasine transpordiühendus väga hea ja kogu linn kompaktne. Vähem kui kümne minutiga lennujaamast südalinna jõudmine on tõeline luksus, seda nii takso, bussi kui ka trammiga. Ühelt kohtumiselt teisele jõudmiseks kuluvad linna sees vaid loetud minutid, mis on ärikohtumiste planeerimisel oluline faktor ja Eesti suureks eeliseks.

Sama kehtib ka puhkusereisijate siia meelitamise puhul. Paremad otseühendused annaksid võimaluse siia tuua rohkem turiste. Pikk ooteaeg lennujaamades või palju ümberistumisi ei meeldi kellelegi ning võivad saada oluliseks takistuseks, kui kaalukausil on mitu sihtkohta.

Tallinnast omakorda saab kerge vaevaga igale poole Eestis – bussi- ja rongiliiklus katab kogu teedevõrgu, meil on hea praamiühendus ja kuna Eesti on kompaktne, siis näeb ka piiratud aja jooksul mitmeid erinevaid kohti.

Pilgud Aasia suunale

Kui analüüsida turismisektorit trende piirkonniti, siis kindlasti üks suundi, kuhu poole tulevikus vaadata – Aasia – mängib nii maailma majanduses kui ka turismis suurt rolli. Aasia turistide arv Põhja-Euroopasse on aasta-aastalt kasvanud.

Kõnekas fakt on, et Jaapani turiste peatub statistikaameti andmetel Eesti majutusettevõtetes kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi. See näitab, et Aasia riikide huvi väikese Eesti vastu on tunduvalt kasvanud ja see võimalus tuleks kindlasti meil enda kasuks tööle panna ja ettevalmistusi teha.

Kultuuride erinevuse tõttu on näiteks jaapanlaste tipptasemel võõrustamine turismisektori asutustele kindlasti väljakutse ja valdkond, mida arendada.

Digieduloo võimalused turismivaldkonnas

Kliendi soovidega sammu pidamiseks on lähiaastatel üheks oluliseks trendiks turismivaldkonna digitaliseerumine. Näen, et siin saab Eesti kindlasti kaasa rääkida. Digikompetentsi rakendamine annaks võimaluse majutus- ning toitlustussektori kasutajamugavust arendada, luua uusi teenuseid.

Kui mujal maailma hotellides, näiteks Londonis, saab sisse registreerida elektrooniliselt, siis usun, et on vaid ajaküsimus, millal see ka Eestis levinumaks saab. Kindlasti näeme ka järgnevatel aastatel turismitööstuses virtuaalreaalsuse, chatbot’ide või tehisintellekti võidukäiku.

Kokkuvõtteks, Eestil on välisturistidele väga palju anda ja näidata. Kompaktsus, põnev ajalugu, mida tunnustatud vanalinn jutustab, või puutumata loodus on vaid mõned märksõnad, mis kaugemalt või lähemalt tulevaid külalisi võluvad.

Selleks aga, et veelgi rohkem inimesi seda nautida saaks, tuleks mõelda innovaatilisemalt ja julgemalt, ennast julgemalt turundada ja luua paremaid ühendusvõimalusi. Nagu öeldud, on kogu Eesti turismitööstuses konverentsireisidel oluline roll, mida riik ning turuosalised koostöös kindlasti arendama peaksid.

Eesti eesistumine oli vaid algus, väga hea algus! Eesti vajab turismiedendamiseks suursündmuste võõrustamise kogemust ka edaspidi. Suurelt mõeldes on kõik võimalik, sest potentsiaal ootab kasutamist.

Tagasi üles