Veel üks tuletorn tehakse uudishimulikele sobilikuks
17. juuni 2018, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/06/17/7906294t1h951f.jpg)
Eestis on kümneid tuletorne, aga vaid vähestesse neisse saavad huvilised sisse. Järgmisel suvel on lootust pääseda uudistama ka Osmussaare tuletorni.
Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Osmussaare saarevaht Rita Koppel kohtusid veeteede ameti ja päästeameti esindajatega – eesmärk avada saarel asuv 34 m tuletorn külastajatele, teatab vald.
Selleks, et torn järgmisel suvel avatud oleks, tuleb lahendada mõned trepi turvalisusega seotud küsimused, tõsta ringi päikesepatareisid, paigaldada üks luuk ja teha muid väiksemaid töid. «Aga kõik on teostatav,» kinnitas vald.
Tuletorn asub Osmussaare loodetipus paeklindi serval ning on oluline meremärk tähtsa laevatee ääres, kirjutab Eesti Tuletorni Selts. Torn valmis 1765. aastal. 1804. aastast on teada lahtise tuleplatvormiga 10 sülla kõrguse torni olemasolust. Samal aastal ehitati see kõrgemaks ja paigaldati laternaruum katoptriliste valgusseadmetega. 1842. aastaks oli torn kaldajärsaku murenemise tõttu muutunud varisemisohtlikuks ja lammutati. Sellest 128 m kaugusele ehitati ajutine 18 m kõrgune puidust tuletorn ja alustati ka uue paekivist tuletorni ehitamist.
Ümara põhiplaani ja sisemise kivitrepiga torn valmis 1850. aastal. 1869. aastal valmisid tuletorni ülevaataja elamu ja saun. Ringsektoriga püsituli oli merest 29 meetri kõrgusel ja oli nähtav 11 miili kaugusele.
1875. aastal ehitati torn viis meetrit kõrgemaks ja värviti mustavalgevöödiliseks. 1880. aastal viidi torn üle petrooleumivalgusele ja ehitati petrooliait. 1901 ehitati kivist generaatorihoone ja torn sai elektrivalguse.
1903 ehitati motoristide jaoks kivist elamu, aasta hiljem hakkas tööle ka udusireen. I Maailmasõjas sai torn küll kannatada, kuid mitte pöördumatult. Kõik teenindushooned siiski hävisid tules, säilis vaid kivist sireenihoone. 1923. aastal valmis uus elumaja.
2. detsembril 1941 hävitasid taanduvad Nõukogude väed tuletorni. 1946. aastal ehitati puidust tüvipüramiidi kujuline 28 m kõrgune tuletorn.
Uus raudbetoonist 35 m kõrgune tuletorn valmis 1954. aastal ja on kaasaegsete hulgas efektseima arhitektuurse lahendusega. 1998. aastal viidi läbi põhjalik remont ja vahetati välja laternaruum. Vanematest teenindushoonetest on säilinud petrooleumiait ja kelder 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinev masinahoone. Elamud ja laohooned on rajatud nõukogude ajal.