Pagasist kaduvad esemed: kas lennufirma või reisija vastutus?

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Pagasivarguste ennetamiseks soovitavad lennufirmad väärtuslikke asju äraantavasse pagasisse üldse mitte lisada, lükates sellega vastutuse reisijale. Kui pagasist siiski midagi kaduma läheb, on reisija võimalus eset tagasi saada kaduvväike.

Kui tallinlanna Karin märtsikuus Budapestis oma äraantavat pagasit pakkis, paigutas ta südamerahuga riiete, pesemisvahendite, meigiasjade ja ajakirjadega ühte kohvrisse ka kolm aastat tagasi soetatud Ordi sülearvuti. Lufthansa lennuk lennutas Karini Budapestist läbi Müncheni Tallinna, kuid suur oli naise üllatus, kui pagasist oli «haihtunud» sülearvuti koos kõigi seal sees olnud oluliste dokumentide ja fotodega.

Karini sõnul teadis ta, et kergesti purunevaid ja väärtuslikke esemeid ei soovitata registreeritavasse pagasisse panna, kuid ta võttis selle riski.

«Varastamist ei õigusta miski, asi on põhimõttes,» märkis Karin. «Ma võin ükskõik mida pagasisse panna – võin ka oma kulla sinna panna – see ei tähenda, et nad võivad selle ära võtta.»

Pagasikindlustust Karinil ei olnud, kuid lõpuks õnnestus tal Lufthansalt siiski arvuti eest 200-eurone hüvitis saada. Selleks tuli vormistada protokoll pagasiteeninduses ning edastada protokoll koos arvuti ostutšeki ja pagasilipikuga lennufirmale. «Nad ütlesid mulle, et sellist asja ei ole enne juhtunud ja et üldse ei tohiks läpakat alla kohvrisse panna,» meenutab Karin.

Ta tegi avalduse arvuti varastamisest ka politseile, kuid sealt erilist lootust juhtumi lahendamiseks ei antud. Üks on Karinile selge – oma arvutit ei pane ta enam kunagi äraantavasse pagasisse, vaid võtab selle kindlasti lennukikabiini käsipagasina kaasa.

Lufthansa: asja uurigu politsei

Lufthansa kõneisik Aage Duenhaupt selgitas Postimees.ee’le, et nemad ise pagasi varastamisjuhtumite puhul sisejuurdlust läbi ei vii. «Ainukesed, kes uurimise läbi viivad, on politseinikud.»

«Praegusel juhul tekib küsimus, kus vargus toimus – kas juba Budapestis, Münchenis või hoopis Tallinnas?» märkis Duenhaupt ja tõdes, et tõenäosus kadunud arvuti leida on väga väike.

Lufthansa esindaja pidas harvaesinevaks juhtumit, kus kaob vaid üks asi pagasist. Neil vähestel juhtudel, kus pagas läheb kaduma ja seda ei leita lähipäevade jooksul üles, on tema sõnul kaduma läinud terve kohver, mitte üks ese.

«Kõige kindlam on väärtuslikke ja purunevaid asju üldse mitte registreeritavasse pagasisse lisada. Kindlasti soovitan teha ka pagasikindlustuse, sest vastasel juhul on hiljem raske tõestada, et midagi pagasist kadus,» lisas Duenhaupt.

Juhtub harva

Ka lennufirma Estonian Air pressiesindaja Ilona Eskelinen tunnistas, et juhtumeid, kus mõni väärtuslik ese reisija pagasist «haihtub», on olnud, kuid siiski harva. «Enamik reisijatest on pagasireeglitest teadlikud ja pakivad oma elektroonikaseadmed käsipagasisse, et võtta need endaga salongi kaasa.»

Lennufirmad ei soovita reisijatel registreeritud pagasisse paigutada kergesti purunevaid esemeid ja hinnalisi asju (juveelid, foto- ja videotehnika jms). Samuti ei vastuta lennufirma rahakupüüride, pangatšekkide, väärtpaberite jms hinnalise eseme pagasist kadumise korral.

Eskelineni sõnul ei puuduta sellised nõuanded pelgalt asjade võimalikku kadumist, vaid ka pagasi võimalikku kahjustamist. «Rääkides  elektroonikast - näiteks sülearvutid, fotoaparaadid jms - siis lisaks vastutuse küsimusele tuleb kindlasti arvestada ka seda, et pagasikäsitlemine toimub enamasti mehhaniseeritult. Lennujaamades asuvad konveierlindid liiguvad väga kiiresti ning kohver võib saada raputada, mis võib elektroonikaseadmeid kahjustada,» osutas ta.

Eskelinen soovitas lennujaamas lasta oma kohvrid kiletada, sest see aitab ära hoida kriimustusi ning kohvri normaalse kasutamisega kaasnevat kulumist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles