Turistidest väsinud pererahvas tegi tavatu sammu

  • Alumine tuletorn valiti maailma 100 väärtuslikuma tuletorni hulka.
  • Suurupi alumine tuletorn avab uksed 26. mail.
  • Kõige parem vaade ülemisest tornist on sügisel.

Pole just tavaline, et pere maksab riigile tuhandeid eurosid, et lasta võõrad oma õuele. Aga just nii tegid Harjumaal Suurupi tuletorni juures üles kasvanud õed Anne-Ly Gross-Mitt ja Kristiina Adamson.

«Tundub jabur küll, aga nii ta on,» sõnas Suurupi tuletornid veeteede ametilt rendile võtnud Kristiina Adamson, kelle ema töötas aastakümneid majakavahina.

Kui 2004. aastast kadus Eestis majakavahi amet, jäi nende pere Suurupi tuletorni kõrvale edasi elama ja pidi sageli vastama õue sattunud uudistajatele, et kahjuks torni minna ei saa. Tosin aastat tagasi moodustatud Suurupi Selts hakkas ametnikega asju ajama, et tornid rendile saada. «2010 oli avaldus sees ja 2017 avati ülemine tuletorn,» meenutas naine aastaid aega võtnud protsessi.

Suurupi ülemise tuletorni tuli plingib ööpäev läbi ja Kristiina Adamsoni sõnul on ta öösiti harjunud kontrollima, kas õu ikka lööb valgeks ehk kas majakas töötab.

FOTO: Sander Ilvest

Naise sõnul võttis asjaajamine nii kaua aega, sest amet pidi looma pretsedendi –  seni oli tuletorne antud rendile valdadele, aga nüüd soovis seda teha mittetulundusühing. Ametnikel oli rentnikele palju nõudmisi, mis üksjagu kukrut kergendasid.

«Me pidime tegema torni külastajate jaoks ohutuks,  ümber tõstma  riigi tuletorni elektrikaabli ja selle arve oli 11 000 eurot,» rääkis Adamson. Kõiki töid tehes tuli arvestada rangete muinsuskaitsenõuetega, mis ei teinud elu lihtsamaks.

Veeteede ameti nõudmisel tuli Suurupi alumine tuletorn teha külastajate jaoks ohutuks.

FOTO: Sander Ilvest

Eelmise aasta suvel avatigi ülemine tuletorn huvilistele ja esimesed külalised olid kohal juba hommikul kell 7. «Ega nad lootnud, et sisse saavad,» ütles naine naerdes. Ta tunnistab, et aeg-ajalt on õu turiste täis, aga ilmselt pole paljud veel sellest võimalusest teadlikud. «Peab olema mõõdukalt ebameeldiv Eesti suvi, siis käiakse kõige rohkem. Ilusa ilmaga ollakse pigem rannas ja tullakse alles õhtul,» sõnas Adamson.

Suurupi ülemine tuletorn:

  • Mandri-Eesti vanim töötav tuletorn
  • Paekivist silindrikujuline ülemine tuletorn rajati 1760, et  laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. 
  • Tuletorn on 22 m kõrge, 63 meetri kõrguselt üle merepinna asuvalt vaaaterõdult avaneb imeline vaade Tallinna ja Lohusalu lahele.
  • Torni ümbritseb müüri ja 19. sajandist pärit hoonestusega linnak.  
  • Koos alumise tuletorniga moodustab liitsihi, mis juhatab teed Tallinna sadamatesse.

Naine ei salga, et üks põhjus tuletorni rendile võtmiseks oli ka soov pisut võõraste liikumist ohjeldada, sest tuletorni juures on nii tema kui ta ema kodu.

Viisakalt küsides  võib torni pääseda ka väljaspool ametlikku avamisaega ning üldiselt uudistajad avamisaegu aktsepteerivad.

«Aga kui tahad, et sul oleks eravaldus, siis tuleb see suurte tähtedega  kirjutada ja ka siis tuleb arvestada sellega, et suvalistel hetkedel kõnnitakse sisse,» tõdes ta. 

Suurupi ülemine tuletorn.

FOTO: Sander Ilvest

Sügisel näeb Soomet

Kuigi enamik huvilisi tuleb suvel, on Adamsoni sõnul kõige parem vaade tornist hoopis sügisel, kui merevee- ja õhutemperatuur on samad, umbes + 5 kraadi. «Siis ei teki merel  virvendust ja võib ka Hanko (Soome poolsaar – toim)  ära näha ja veel need värvilised puud,» ei hoia ta tornist avaneva vaate kirjeldamisel sõnu tagasi. Vaade on tornist tõesti muljetavaldav, näha on nii Naissaart, Tallinna teletorni kui ka Nõmme suusahüppemäge.

Lisaks kaunile vaatele meelitab inimesi kohale Eesti Tuletorni Seltsi koostatud pass, kus sees kõik Eesti majakad. Enamikku neist ei saa külastada ja tuleb leppida eemalt vaatamisega, kuid aina enam avatakse neid ka huvilistele. Juulis peaks näiteks uksed tegema lahti Saaremaal Sõrves asuv tuletorn.

«Mullu käis päris palju  inimesi, nii et  saime oma kulud tasa ja alumise torni avamiseks valmis, aga rikkaks pole saanud,» naeris naine.

Kuigi Suurupi alumine tuletorn ehitati 1859, on ülemine märksa vanem.

FOTO: Sander Ilvest

Telesarjast tuttav tuletorn

Pärast pooleaastast ettevalmistustööd teeb Suurupi alumine torn külastajatele uksed lahti 26. mail. «Eks nagunii käiakse, siis saab vähemalt öelda, et tulge õigel ajal,» naeris torni kõrval elav Anne-Ly Gross-Mitt. Kuigi torni pääsemiseks tuleb pilet lunastada, ütleb Gross-Mitt, et äriks seda nimetada ei saa. Nende perel on tema sõnul  lihtsalt n-ö majakavahi geen, mis ärgitab tegutsema.

Suurem «rahvasteränne» algab tema sõnul soojal ajal juba neljapäeva pärastlõunal ja on nii mõnelegi naabrile, kes enda teada kolis mere äärde rahu ja vaikust nautima, olnud üllatus. «Me oleme nii Tallinna lähedal, et see on paratamatus,» tõdeb naine, kelle pere on uudistajatega harjunud.

Suurupi alumine tuletorn

  • Eesti ainus töötav puidust tuletorn, ehitatud 1859. aastal
  • Tule nähtavuskaugus 11 miili, tuletorni kõrgus alusest 15 m, tule kõrgus merepinnast 18 m
  • Kaunis ja hästi säilinud tuletornilinnak

Ka alumise torni juures oli vaja ringi teha elektrisüsteem ja panna lisapiirded, et torn oleks võimalikult ohutu. Kõik need kulud jäid rendilevõtjate kanda. Puidust torn vajaks hädasti uut kuube, kuid veeteede ametil raha napib.

Nõukogude ajal toimus iga kolme tunni tagant raadiosideseanss Tallinnaga. Esmalt võeti ühendust Paldiski, siis Suurupi ja seejärel Naissaare tuletornist. Soide oli kodeeritud ja number 37 tähendas, et kõik on korras. Pildil on vana raadiosidejaam.

FOTO: Sander Ilvest

Veel enne suvilate rajamist nõukogude ajal ühendas kahte tuletorni paari kilomeetri pikkune siht, mida enam taastada ei saa. «Me ikka naersime, et kui piisavalt rikkaks saame, siis teeme rippraudtee kahe torni vahele,» lubas Gross-Mitt.

 Küll aga kaevati sel kevadel talgute korras välja ülemise tuletorni juures olnud vana paekividest trepp, mis on üks osa sihist, mida mööda majakavahid omal ajal kahe torni vahet liikusid.

Suurupi tuletornide traagiline minevik

Teise maailma lõpus anti taanduvatele Saksa vägedele käsk olulisemad tuletornid õhku lasta. «Suurupi alumise tuletorni juures elanud vanaonu naine Indi  palus: «Bitte, jätke torn alles, see on nii mõttetu.» Ja jäetigi,» rääkis Anne-Ly Gross-Mitt. Ülemine tuletorn aga oli kavas kindlasti õhku lasta ja laenguidki oli küljes, kui segastel asjaoludel seda tegema pidanud mees surma sai. Torn süttis ja põles sees tühjaks.

Küll aga hävis 1953. aastal vana majakavahi maja. «Majakaülema poeg tõi mere äärest koju miini  ja hakkas seda näppima, poiss sai surma ja maja lendas õhku,» rääkis naine. Pere kolis pärast poja surma mujale elama.

Kommentaar

Veeteede ameti tugiteede juhataja Katriin Pellä

Tuletornid on alati inimestele huvi pakkunud ja kõik koostööpartnerid on põhjendanud, et tuletorni avamine tõstab piirkonna atraktiivsust ja aitab tutvustada tuletorne kui Eesti merekultuuri tähtsat osa.

Veeteede amet on seni andnud rendile Kõpu, Ristna, Tahkuna tuletornid Hiiumaal, Kihnu, Ruhnu, Vormsi Saxby, Pakri, Suurupi tuletornid. Rendile tahetakse võtta ka Naissaare tuletorni (MTÜ Naissaarlaste kogukond) ja Osmussaare tuletorni (Lääne-Nigula vallavalitsus). Eestis on kokku 41 töötavat tuletorni, potentsiaali külastajatele avamiseks on veel nelja-viie tuletorni puhul.

Amet rendib tuletorne välja, et anda inimestele võimalus tutvuda tuletorniga seestpoolt ja mõista ka paremini tuletornide tähtsust meresõidus. Teine põhjus on see, et paljud tuletornid on halvas ehituslikus seisukorras ja piletimüügist saadav tulu aitab katta kasvõi osaliselt tuletornide remonditöid.

Eelkõige on tuletorni rentija kohustus investeerida, et muuta tuletornid külastajatele ohutuks. Amet tasub ainult nende tööde eest, mis on seotud navigatsioonitule tööga.

Loe ka neid

Tagasi üles