Intervjuu piloodiga: kõik algas viiendalt korruselt kukkumisega

Nordica piloot Virko Koha.

FOTO: EERO VABAMÄGI / Eesti Meedia/Scanpix Baltics

  • Nelja-aastaselt aknast alla kukkumine innustas Virkot piloodiks saama
  • Eriala omandamist takistas esiti kehv silmanägemine
  • Virko oli ka palju kõneainet tekitanud Estonian Airi hädamaandumisel kaaspiloot

Neli aastat piloodina töötanud Virko Koha unistus lennumasinat juhtida tärkas juba noorena, kuid eesmärki täitma kannustas teda hoopis varases lapsepõlves juhtunud raske õnnetus.

Mis tõi teid piloodiameti juurde?

Ma ei tea, kas see on sellega seotud, aga kui olin nelja-aastane, siis hüppasin või kukkusin paneelmaja viiendalt korruselt alla. Olin üksi kodus ja suutsin kuidagi rõdule minna ja sealt siis alla hüpata. Üks asi, mida häguselt isegi mäletan, oli see, et naabermaja rõdul oli üks naine, kes suu lahti vaatas. Ma eeldan, et tema kutsus kiirabi.

Mul oli väga palju õnne. Kukkusin kusagil meetri kaugusele kõnniteest, muru peale, kus oli veel ka üks vaip. Ma ei tea, kas see on mu piloodiks saamise unistusega seotud, aga loodan, et kui mu vanemad nüüd näevad, et olen piloot ja lendan kõrgustes, ehk on nad siis endale andestanud.

Loe ka neid

Tagasi üles