Nördinud eestlane: Ryanair kasseeris minult alusetult 55 eurot Lisatud tarbijakaitseameti kommentaar

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Odavlennufirma Ryanair

FOTO: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

Ryanairiga lennanud eestlasel ei õnnestunud veebilehe süsteemivea tõttu online check-in’i teha. Lennujaamas oli ta sunnitud lennule registreerimise eest maksma 55 eurot, kuna Ryanair oma viga ei tunnista.

Postimehe lugeja Kerli (nimi muudetud) lendas 26. märtsil kell 13.10 Ryanairiga Riiast Berliini. Online check-in’i tegemise jättis ta sama päeva varahommikule, mis oleks pidanud jätma piisavalt palju aega end lennule õigel ajal registreerida. Ryanairi koduleht aga ei toiminud.

Ryanairi koduleht ei toiminud. Kerli isa tehtud kuvatõmmis

FOTO: Erakogu

«Püüdsin ise kella 8st hommikul check-in’i teha, sama püüdsid ka minu isa ja noormees oma arvutitest. Kellelgi ei õnnestunud,» sõnas ta.

Temal ja noormehel jäi veebileht täiesti tühjaks ning isal tuli ette veateade, error 504. Kusjuures kõik nad proovisid Kerlit lennule registreerida eri kohtadest. «Mina toimetasin Tartu-Riia bussis, noormees Berliinis ja isa Tartus – kõik arvutitega, millega on Ryanairi check-in varem alati õnnestunud,» selgitas ta.

Pärast mitut ponnistust otsustas Kerli lõpuks, et läheb lennujaama kohale ära ja räägib oma murest Ryanairi töötajatele. Kiire otsing Twitteris näitas talle, et ka teistel reisijatel oli Ryanairis samal ajal check-in’i tegemisega probleeme olnud, mistõttu arvas ta, et lennufirma käitub vastutulelikult. 

Kui ta aga lennujaama Ryanairi check-in’i lauda jõudis, nõudis lennufirma töötaja check-in’i eest 55 eurot, kuna lennuni olevat aega vähem kui kaks tundi ning nemad ei teadvat mingist süsteemiveast midagi.

«Ryanairi teenindaja üles, et kui lennule saada tahan, pean tõestama, et viga on nende veebilehes või maksma. Kuna olin piisavalt rumal, et oma arvuti screenshot’i tegemata kinni panna ja teenindaja keeldus ka ise arvutis veebilehte avamast ja vaatamast, kas lehekülg toimib, siis pidingi maksma 55 eurot,» sõnas Kerli.

Ebaõiglase tasu tagasisaamiseks esitas ta pärast lendu Ryanairile kaebuse, kuhu lisas ka isa ja noormehe poolt tehtud kuvatõmmised veateatest ning seletas põhjalikult juhtunu asjaolusid. Ühe minuti jooksul pärast kirja saatmist sai ta aga kiire standardvastuse, et raha tagastada ei ole võimalik.

Kerli noormehe tehtud kuvatõmmis Ryanairi süsteemiveast. Samasugune tühi leht ilmus ka Kerli enda arvutis.

FOTO: Erakogu

Kerli kirjutas Ryanairile uue kirja ning taas tuli eitav vastus ning selgitus, et ta oleks pidanud Ryanairile helistama, kui check-in ebaõnnestus. «Lugesin ka kasutustingimusi ja vähemalt esialgu mul sealt helistamise nõuet leida ei õnnestunud,» sõnas ta.

«Pealegi on see minu hinnangul ebaõiglane, sest läksin kohe lennujaama jõudes Ryanairi laua juurde, mitmed kasutajad olid veast Twitteri kaudu teatanud ja Ryanair oleks pidanud olema tehnilisest rikkest teadlik,» pahandas ta.

Ryanair viga ei tunnista

Ryanairi esindaja sõnul jäi aga Kerli lihtsalt online check-in'i tegemisega hiljaks.

«Õigeaegselt online check-in’i tegemine on iga kliendi isiklik vastutus,» sõnas Ryanairi turundus- ja müügijuht Chris Lundshøj ning lisas, reisijatel on aega check-in’i teha neli päeva kuni kaks tundi enne lennu algust.

Lundshøj lisas, et lennufirma andmetel ei teinud Kerli oma check-in’i õigel ajal. «Seega küsiti temalt lennujaamas õiglaselt 55€ check-ini tasu,» sõnas ta.

Samuti polevat 26. märtsil esinenud Ryanairi veebilehe töös mingeid rikkeid. Ajakirjaniku küsimuse peale, et mida siis arvata kuvatõmmistest, mis tõendavad, et check-in läbi ei läinud, kordas Lundshøj uuesti: «Nagu juba mainitud, ei esinenud sel ajal veebilehe töös probleeme.»

Tarbijakaitseamet toetab reisijat

Tarbijakaitseameti seisukohta andis kommentaari kommunikatsiooniekspert Pille Kalda:

«Esialgsel hinnangul on tarbijal kaebuse esitamiseks alus olemas. Kuivõrd tarbija on juba pöördunud lennuvedaja poole ja saanud eitava vastuse, siis järgmiseks sammuks oleks proovida asja lahendada ECC (Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus-toim) võrgustiku keskuste abiga, kes ongi loodud piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks.

Kuigi ECC-keskused on suunatud n-ö kompromisslahenduse saavutamisele, õnnestub keskustel igal aastal tarbija kasuks lahendada märkimisväärne hulk kaebusi.»

Tagasi üles