Üllatav uuring: Eesti turismihooaeg on Itaalia omast stabiilsem

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Vaidas Bucys/PantherMedia / Scanpix

EASi Turismiarenduskeskus uuris majutusstatistikale põhinedes Eesti turisminõudluse hooajalisust ning tulemused on küllaltki ootamatud.

Eesti turismisektoris kiputakse tihti arvama, et Eesti on turistide seas populaarne vaid suvel ning terve ülejäänud aasta peab enamik turismiasutusi virelema. Hiljutise uuringu tulemustest selgub, et tegelikult on Eesti turismihooaeg stabiilsuse poolest Euroopa edukaimate riikide hulgas, edestades isegi Itaaliat ja Kreekat.

Kuigi hooajalisus kipub olema meie pika ja pimeda talve tõttu Eesti murelaps ja eripära, pole turismiuuringute koordinaatori Piret Kallase sõnul see sugugi vaid Eesti probleem.

«Kui vaadata kõiki majutusettevõtetes veedetud ööbimisi, on Eesti 33 Euroopa riigi võrdluses 11. kohal, see tähendab, et 10 riigis on suvekuude osa madalam kui Eestis ja 22 riigis kõrgem kui Eestis,» selgitas Kallas.

Tema sõnul sõltub Euroopa riikide hulgast kõige vähem suvehooajast Liechtenstein, kus mullu moodustasid suvekuu ööbimised kogu aasta lõikes 32 protsenti.

Kallas lisas, et Eestis oli see näitaja 37 protsenti, Leedus 39 protsenti ja Lätis 40 protsenti. Eestiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem on hooajalisus mitmetes Lõuna-Euroopa maades: Itaalias langeb kolmele suvekuule 50 protsenti kogu aasta ööbimistest, Makedoonias 56 protsenti, Kreekas 60 protsenti, Bulgaarias 61 protsenti, Montenegros 61 protsenti ja Horvaatias koguni 74 protsenti.

«Kui võrrelda laiemat suvehooaega (mai-september), on Eesti positsioon isegi parem: 33 riigi seas on Eesti 8. kohal,» ütles Kallas.

Ilmnes, et 2017. aastal oli hooajalisus varasematest aastatest pisut väiksem nii sise- kui ka välisturistide puhul. Siiski langes kolmele suvekuule endiselt ligi 40 protsenti majutusettevõtetes veedetud öödest.

Muutused hooajalisuses on eelkõige seotud sihtturgude osatähtsuse muutusega. Eesti turistide hulgast on tugevalt juulile keskendunud soomlased, vähem on suvekesksed Vene, Läti ja Suurbritannia turistid.

Näiteks Vene turistide puhul oli mullu suviseid külastajaid ainult 26 protsenti. 2017. aastal vähenesid ööbimised Soomest, kuid kasvasid kõigilt kolmelt eelnimetatud sihtturult, mis nii Eesti suve nõudlikud pole.

Eestlased näitasid oma riigi avastamisel hooajalisuse mõttes ajaloo parimat tulemust: 36,9 protsenti on kõige väiksem number, mis siseturismis on suvekuudele langenud.

Välisturistide puhul on suhteliselt palju suvele keskendunud puhkusereisid, ülejäänud eesmärkidel tehtud reisid on hooajaliselt oluliselt ühtlasemalt jaotunud. Kuna aga puhkusereiside osatähtsus on suur (2/3 välisturistide ööbimistest), mõjutab just puhkusereiside hooajalisus kogu Eesti turismi hooajalisust.

Siseturistide puhul aga on lisaks puhkuseturismile suhteliselt palju suvele keskendunud ka tööreisid ja muudel eesmärkidel tehtud reisid.

«Visit Estonia turismiedenduse üks tähtsamaid eesmärke on aidata kahandada hooajalisust turismis, selle mõjutamine on aga pikaajaline ja visa töö,» ütles EASi turismiarenduskeskuse direktori kt Annely Vürmer.

Vürmer selgitas, et hooajalisus sõltub peale uute toodete lisandumise ja edukate välisturundusprojektide mitme teguri kombineerumisest: sihtturu reisitraditsioonidest, hotellihindade muutustest, lennuühenduste lisandumisest ja kadumisest.

Tagasi üles