7 reisilennukit, mis on eksikombel alla tulistatud

Foto on illustratiivne

FOTO: Young Ho/Lee Young Ho/Sipa USA/Scanpix

Kuigi seda, et hävitajad saadetakse valesse õhuruumi sattunud reisilennukit kontrollima, juhtub üsna tihti, on reisilennukite allatulistamine õnneks siiski harv nähtus. Ajaloost on teada aga vähemalt seitse juhtumit, kui reisilennukid siiski alla tulistati.

Üleeile läksid Itaalia hävitajad Prantsuse reisilennukit kontrollima ning mõni nädal tagasi selgus, et Putin andis 2014. aastal Vene õhuväele loa kaaperdatud reisilennuki allatulistamiseks.

Kuigi mõlemal korral lõppes olukord reisijate jaoks õnnelikult, on Vox pannud kokku nimekirja õnnetutest juhtumitest, kus reisilennukid siiski alla tulistatud said.

1) Korean Airlines lend 007 (1983)

1983. aastal tulistas Nõukogude Liidu hävitaja alla Korean Airlinesi reisilennuki, mistõttu hukkusid kõik lennukis olnud 269 reisijat ja pardameeskonna liikmed. Samuti hukkus lennukis olnud Ameerika Ühendriikide kongressi liige Larry McDonald. Kuigi McDonald oli tulihingeline kommunismivastane ja vandenõuteooriate pooldaja, ei ole mingit tõendit, et lennuk oleks alla tulistatud tema pärast.

Korean Airlinesi lennuk sattus Nõukogude Liidu õhuruumi ning tulistati sissetungijana alla. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni uuringuraportist selgus, et Nõukogude juhid olid üllatunud ja mures tundmatu lennuki sisenemise pärast ning neil ei olnud plaani just see lennuk alla tulistada. Kuid loomulikult see, et lennuk otsustati alla tulistada ilma reisilennuki pilootidega kontakti loomata, oli äärmiselt hoolimatu.

2) Iran Air lend 655 (1988)

Iraani-Iraagi sõja lõpupoole tulistasid Ameerika Ühendriikide väed ekslikult alla Iran Airi reisilennuki pea 300 inimesega pardal. Ameerika Ühendriikide mereväele kuulunud laevad olid Pärsia lahes ning lähedalolevast lennujaamast, mis oli kasutusel nii tsiviillendude kui ka sõjalendude jaoks, tõusis õhku Iran Airi lennuk.

USA laev USS Vincennes pidas reisilennukit aga kogemata F-14 nime kandvaks hävitajaks, mille Ameerika Ühendriigid olid Iraanile müünud enne 1979. aasta revolutsiooni. USS Vincennes tulistas lennuki kahe raketiga alla, mistõttu hukkusid kõik pardal olnud.

Iraani ÜRO saadik nimetas allatulistamist kuriteoks ja massimõrvaks, kuid USA väitis kindlalt, et tegemist oli arusaamatusega. Pärast seda, kui Iraan Ühendriigid kohtusse kaevas, nõustus USA 1996. aastal maksma õnnetuses hukkunud inimeste lähedastele 61,8 miljonit dollarit kompensatsiooni.

3) Itavia Airlines lend 870 (1980)

Itaalias Bolognast Palermosse suundunud 81 reisijaga pardal reisilennuki allatulistamine on tänaseni selgusetu. Itavia Airlinesi lennuk tulistati alla tundmatu riigi hävitajast tulnud raketi poolt. Teooria, mida on pidanud kõige tõenäolisemaks Itaalia kohus, on see, et tegemist oli eksliku raketiga, mis ei olnud suunatud ühegi lennumasina poole, kuid tabas reisilennukit kogemata.

Üks Itaalia kohtunikest, Rosario Priore aga sellega ei nõustu. Priore usub, et tegemist oli NATO plaaniga tulistada alla lennuk, kus oli Liibüa diktaator Muammar Gaddafi, kuid ekslikult jäi reisilennuk raketile ette ning see salati lihtsalt maha. Mitte kumbki teooria pole aga kindlat tõestust leidnud.

4) El Al lend 402 (1955)

1955. aasta juunis tulistasid kaks Bulgaaria hävitajat alla Viinist Tel Avivi suundunud reisilennuki. Nimelt sisenes reisilennuk ekslikult Bulgaaria õhuruumi ning riigi õhuväed tulistasid «sissetungija» koos 58 inimesega pardal alla.

Esialgu küll Bulgaaria eitas allatulistamist, kuid hiljem võttis siiski süü omaks. Kuigi lennuki allatulistamise ajal ei olnud Nõukogude Liidu riikide (mille hulka kuulus ka Bulgaaria) suhted USA ja tema liitlastega (kuhu kuulus ka Iisrael) kuigi head, ei kaasnenud sellega eriti suurt rahvusvahelist pahameelt.

Kaheksa aastat pärast lennuki allatulistamist nõustus Bulgaaria maksma 195 000 dollarit Iisraelile, olles juba eelnevalt mitte-iisraellastest reisijate lähedastele kompensatsiooni maksnud.

5) Cathay Pacific Airways (1954)

1954. aastal tulistasid Hiina Rahvavabastusarmee hävitajad alla Briti kontrolli all olnud Hongkongi lennufirma Cathay Pacific Airways tsiviillennuki. Lennuk oli teel Bangkokist Hongkongi ning pardal olnud 19 inimesest 10 hukkus.

Hiina valitsus palus vabandust Suurbritannialt ning selgitas, et nad arvasid, et tegemist oli Hiina Vabariigi (tänapäeva Taiwani) sõjalennukiga, mis oli teel Hainani saart ründama.

6) Libyan Arab Airlines lend 114 (1973)

1973. aastal eksis Libyan Arab Airlinesi Tripolist Kairosse suundunud reisilennuk Siinai poolsaare kohal ära. Siinai poolsaar oli alates 1967. aastast pärast Kuuepäevast sõda Iisraeli kontrolli all, mistõttu tundus Iisraeli võimudele asi kahtlane. Iisraeli hävitajad andsid reisilennukile maandumiskäsu märguande ning tegid mitu hoiatuslasku, kuid tulistasid siiski lõpuks reisilennuki alla. Pardal olnud 113 inimesest 108 hukkus ning neli reisijat ja kaaspiloot pääsesid eluga.

Iisraeli vägede personaliülem David Elazar võttis lennuki allatulistamise käsu andmise eest vastutuse. Kaitseminister Moshe Dayan nimetas juhtumit eksituseks ning Iisraeli valitsus maksis hukkunute lähedastele valuraha. Liibüa mõistis aga rünnaku kuriteona hukka.

7) Siberia Airlines lend 1812 (2001)

2001. aastal tulistasid Ukraina väed alla Novosibirskist Tel Avivi suundunud Vene reisilennuki. Kõik pardal olnud 76 inimest hukkusid, kui lennuk Musta mere kohal rünnaku tagajärjel alla kukkus. 

Läks aega enne, kui Ukraina süü omaks võttis, kuid Vene uurijate surve all tunnistas Ukraina tolleaegne president Leonid Kuchma, et süü lasub Ukraina sõjaväel. Lennuki allatulistamise päeval viis Ukraina sõjavägi läbi suurt õppust, mille käigus plaaniti droonide suunas tulistada 23 raketti. 

Rakett tulistati välja küll drooni suunas, kuid kuna üks teine rakett jõudis juba sihtmärgiks olnud drooni purustada, võttis rakett edasi suuna reisilennuki peale ning purustas selle.

Juhtumi tagajärjel astus Ukraina kaitseminister Oleksandr Kuzmuk tagasi ning Ukraina maksis hukkunute lähedastele 15,6 miljonit dollarit kahjutasu.

Populaarne

Tagasi üles