Aafrika päevik: elumaja prügist leiti 23 laipa

Berea linnaosa.

FOTO: Grete Vahtakand

Külastus vertikaalsesse slummi ehk tornmajja, mille keskele kogunenud prügist leiti 23 laipa, on kõike muud kui tavaline majatuur, kirjutab Lõuna-Aafrika Vabariigis elav Heelia Sillamaa.

Johannesburgi kesklinnas elades kipub aeg-ajalt ununema, et tegemist on üldse Aafrikaga. Kõrghooned ja Euroopa juurtega kohalikud loovad LAVist pildi kui lihtsalt natuke soojemast ning kirjuma elanikkonnaga Eestist. Kindel on aga sealjuures see, et niimoodi mugavalt tuttavas keskkonnas ringi liikudes jääb arusaam kohalikust elust väga ühekülgseks.

Kui siia kolides olin kindel, et jään uhkelt esindama kohalike suhtumist, kes oma jalga kunagi ühtegi kahtlasemasse piirkonda ei tõsta, siis aja jooksul on see muutunud. Nimelt on mul tekkinud suur soov kohaliku elu teemal sõna võtta ning teha seda vaid teiste juttude põhjal oleks ebaaus. Oma silm on kuningas ning nii otsustasin silmaringi laiendada Berea linnatuuriga.

Berea näol on tegemist vaesema piirkonnaga, kuhu valged naljalt ei satu. Sellest linnaosast kuuldes kipub nii mõnigi nõrganärvilisem kohalik kisama - oi kui ohtlik ja jube. Kui alguses tundus selline reaktsioon mulle ülepingutatuna, siis ekskursiooni alguses oleksin hea meelega ka ise kisama pistnud. Pole just üleliia julgustav allkirjastada rahuliku linnatuuri alguses dokumenti, milles nõustun oma surma eest ise vastutama.

Berea linnaosa.

FOTO: Erakogu

Esmase ehmatuse paneb aga koheselt unustama  ekskursiooni alguspunktist avanev vaade Johannesburgile. Nimelt alustatakse tuuri 55 korruselise Ponte Toweri tipust. 1975 aastal valminud õllepurgi kujulist elumaja nimetatakse ka vertikaalseks slummiks, mille ajalugu on kõike muud kui igav.

Vaade Johannesburgile

FOTO: Erakogu

Näiteks otsustasid 1990. aastal rahulikku elumajja sisse kolida kohalikud gängsterid. Nii kubises maja ja selle ümbrus kriminaalidest ning isegi politsei ei julgenud oma jalga sinna tõsta. Vaatamata sellele elas majas aga kurjategijate kõrval vapralt tuhandeid inimesi, kes samuti korra hoidmise pärast liigset muret ei tundnud.

Nimelt sai majaelanikel ühel hetkel prügi välja viimisest villand. Seetõttu hakkasid nad jäätmeid viskama suure maja keskel asuvasse tühimikku. Olukord kujunes nii hulluks, et 14. korruseni oli terve maja keskne tühimik täidetud prügiga.

Tühimik maja keskel

FOTO: Erakogu

Muidugi polnud selle vastu midagi ka gängsteritel, kes viskasid prügi sisse omakorda enda töö käigus tekkinud jäätmeid ehk laipu. Nagu sellest veel vähe oleks, sai elumaja torn populaarseks enesetapjate seas. Kuna prügi hulk oli aga juba liiga suur, ei surnud nii mõnigi enesetapja enam alla hüppamisest, vaid lämbus lihtsalt prügisse.

Õudusele tehti lõpp 2007. aastal, kui välismaa ärimehed avastasid, et läheneva jalgpalli MMi valguses on tegemist väärt majaga. Nii plaanisid ettevõtjad torni renoveerida ja seal asuvad korterid kallilt maha müüa. Mõeldud, tehtud - nii gängsterid kui tavaelanikud tõsteti majast välja, paigutati ümber ning suured koristustööd võisid alata. 14 korruse jagu prügi koristamiseks läks aega 3 aastat ning selle käigus leiti prahi seest 23 laipa.

Ponte City torn.

FOTO: Erakogu

Ootamatult jõudis kätte aga majanduskriis, mille tõttu jätsid ärimehed maja hooleta ning lahkusid riigist. Pooleli jäänud renoveerimistööd viidi siiski kohalike poolt lõpuni ja nüüdseks on Ponte City-st saanud viisakas kortermaja. Omapärase ja kergelt hirmutava välimuse tõttu on maja populaarne ka filmitegijate seas - seal on üles võetud stseene nii Resident Evil’i kui Chappie jaoks ning majast on tehtud ka eraldi dokumentaalfilm.

Ponte City-le ei jää alla ka üldine elu-olu Berea tänavatel - linnaosa on palju kultuurilisem ja elavam, kui kõik uhked elektriaedade taha peidetud kesklassi rajoonid kokku. Muidugi on sealsed hooned kehvemas seisus ning tänavatel on palju prügi, kuid inimesed ei lase end sellest häirida. Kui üldiselt Johannesburgis inimesi tänavatel jalutamas ei näe, siis siin käib kogu elu tänavatel. Kes tegeleb aktiivse kauplemisega, kes on pargipingil avanud juuksurisalongi ning kes on otsustanud lihtsalt lõbusalt lauldes kõlar käe otsas ringi jalutada. Kohalikud tervitavad turiste laia naeratusega ning tundub ebaloogiline, et keegi neist võiks meile ohtlikuks osutuda.

Tänaval avatud juuksurisalong.

FOTO: Grete Vahtakand

Ka giid rahustab turiste, et tegelikult on piirkond juba üpris turvaline ning seda suuresti tänu kohalike omaalgatusele. Kuna politsei olevat väljakutsetele liiga aeglaselt reageerinud, töötasid kohalikud välja efektiivse Vimba süsteemi. Juhul, kui keegi varastab sinu koti, tuleb karjuda lihtsalt Vimba. Vimba tähendab Zulu keeles «püüdke» ning nii oskavad kaaskodanikud märksõna kuuldes kotiga jooksvat varast püüdma hakata.  

Berea tänavad.

FOTO: Grete Vahtakand

Kohalik kogukond suhtub naabrivalve süsteemi täie tõsidusega. Nii ei hoia nad end varga kätte saamisel tagasi ning pätile antakse korralik õppetund. See on viinud olukorrani, kus vargad jooksevad vabatahtlikult politsei sülle. Peaasi, et pääseks kohalike omakohtust, mis on tunduvalt karmim kui päris seadused.

Kuigi päevasel ajal uskusin ma siiralt Vimba valvesse, siis õhtu pimeduses ma Vimba kätte oma saatust ei usaldaks. Nii ei tekkinud mul kordagi kiusatust, kui mulle pakuti võimalust osaleda kohalikus öises baarituuris. Minu kindel vastus oli ei. Küll aga haaras sellest võimalusest kinni minu elukaaslane, kes jõudis pärast seda ka elusalt koos kõigi väärtasjadega koju. Sealjuures jätkus tal baarituuri jaoks vaid kiidusõnu.

Kes aga kunagi Johannesburgi sattuma peaks ning soovib antud ekskursioonist osa võtta, siis korraldajate nimeks on Dlala Nje ning nende kodulehekülje võib leida siit. Lisaks ehedale kultuurielamusele toetavad ekskursioonis osalejad ka kohalikku kogukonda. Linnatuuri läbiviijateks on noortekeskuse töötajad ning saadav tulu läheb noorte hüvanguks.

Ekskursiooni korraldajad.

FOTO: Erakogu

Tagasi üles