Kas lennukites peaksid olema lastevabad tsoonid? (1)
20. veebruar 2018, 14:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/20/7602823t1hf0e3.jpg)
Mitte keegi ei taha pika reisi ajal lennukis nutva lapse kõrval istuda, kuid reisijana ei ole sul kuidagi võimalik seda kontrollida.
Hiljuti levis sotsiaalmeedias kulutulena video kontrollimatult jonnivast lapsest kaheksatunnisel lennul, mistõttu on hakanud üha rohkem reisijaid lennufirmadelt nn lastevabasid tsoone nõudma, vahendas news.com.au.
Lendu broneerides ei ole võimalik kusagile kastikesse linnukest teha, mis kindlustaks, et istud karjuvatest lastest kaugemal. See, kas istud pikal lennul nutva lapse kõrval või mitte, on niisiis puhtalt õnne küsimus.
2017. aastal korraldas reisilehekülg Airfarewatchdog uuringu, kust selgus, et rohkem kui pooled vastajatest sooviksid, et alla kümneaastaste lastega pered istuksid lennukites eraldi tsoonides, nii et teised reisijad ei peaks laste kisa taluma.
Mõned vastajad olid nõus isegi pileti eest rohkem maksma, kui kindlustataks, et väikelaste kõrval istuma ei pea.
Ühe Twitteri kasutaja sõnul ei peaks olema mitte üksnes lastevabad tsoonid lennukites, vaid suisa lennufirma, mis pakuks lastevabasid lende.
some believe there should be a separate airplane cabin for those traveling without children but I will do you one better — there should be an entire AIRLINE that guarantees child-free travel
— j (@KAKSlKUD) January 15, 2018
Veel on avaldatud arvamust, et kui on olemas lastevabad hotellid, siis miks ei võiks tõepoolest eksisteerida ka lastevabad lennud.
Mitmed regionaalsed lennufirmad, nagu näiteks IndiGo on juba reisijate palvele vastu tulnud ning tekitanud lennukitesse nn lastevabad tsoonid, kuid rahvusvahelised lennufirmad sellist sammu astuda ei julge.
Airfarewatchdog lehekülje esindaja Tracey Stewart sõnul kardavad rahvusvahelised lennufirmad pahameelt, mida lastevabade tsoonide tekitamine kaasa võib tuua. Stewarti sõnul on lapsevanematel keeruline sellel teemal objektiivseks jääda ning iga kord, kui see teema tõstatatakse, saavad paljud väga vihaseks.
Samas tuleb meeles pidada, et ükskõik kui ebamugav see kaasreisijate jaoks ka pole, on täiesti loomulik, et lapsed aeg-ajalt nutavad ning lennukis kulmu kortsutamine muudab niigi ebameeldiva olukorra vanemate jaoks veelgi raskemaks. Lisaks on lastega peredel juba isegi keerulisem reisida ning lendude vähendamine, kuhu lastega minna võiks, oleks tõeliselt diskrimineeriv.
Mida arvab lastevabadest tsoonidest Nordica?
Nordica kommunikatsioonijuhi Toomas Uibo sõnul Nordica lennukitel lastevaba tsooni ei eksisteeri kahel põhjusel.
«Esiteks lennuki suurus. Kuni 90-kohalises lennukis on väga keeruline tekitada eraldi tsoone, mis võiksid eristuda taustahelide poolest,» selgitas Uibo ja lisas, et suurtes lainerites oleks see võimalik, sest lennukisalongi suurus ja planeering toetab seda.
«Teiseks teostab Nordica regionaallende, mis tähendab, et lendude keskmine pikkus on natuke alla pooleteise tunni. Aeg kulub seal lennates ja sellega saavad väga hästi hakkama ka meie kõige pisemad reisijad,» sõnas Uibo.
Uibo kinnitab, et Nordica ei ole saanud reisijatelt lastega seonduvaid kaebusi ning lisab, et eestlastena peame olema rõõmsad iga pisipõnni üle, kes siin riigis üles kasvab. «Väike nutt lennukis on selle kõrval ilmselt olematu hind, mida maksta,» usub ta.
Küll on aga tema sõnul lennukis olemas kindlad kohad, kuhu pelgalt lennuohutuse tõttu lapsi istuma panna ei tohi. Sellisteks kohtadeks on varuväljapääsud, mille vahetus läheduses peab istuma füüsiliselt heas vormis inimene, kes suudaks evakuatsiooni korral iseseisvalt väljapääsu ukse avada. «Samadel põhjustel ei tohi lapsed istuda lennukisalongi kõige esimesel istmel,» selgitas Uibo.