Maailma gastronoomia üks tippudest: eestlased ei pruugi seda mõista, aga teie köök on maailmale huvitav

Leonid Gelibterman kiidab kohalikku võililleveini

FOTO: SANDER ILVEST/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Eelmisel nädalal väisas Eestit maailma gastronoomia tõeline tippnimi, Leonid Gelibterman. Rahvusvahelise Veini- ja Gastronoomiakeskuse president tuli Eestisse turismimessi Tourest käigus, kus sel aastal oli esindatud ka erakordselt lai valik ehedat eesti toitu.

Gelibterman peab eesti kööki väga eriliseks, mis on ka üks peamisi põhjusi, mis ühe maailma toidukuninga siia tõi. «Paljud eestlased arvavad, et ah, me oleme väike riik ja miks inimesed peaksid meile tähelepanu pöörama. Jah, võib-olla ruutkilomeetrite poolest pole Eesti suur, kuid Eesti ja siinne toidukultuur on maailmale huvitav. Vahel ei pruugi te seda mõista, aga nii see on.»

Gelibtermani sõnul teeb eesti köögi eriliseks see, et siin segatakse kokku tihti küll tavapäraseid maitseid, kuid seda tehakse väga tavapäratul moel. «Näiteks kala ja piim. Tavaliselt ei panda selliseid asju kokku, aga siin Eestis te seda teete,» sõnas ta. Lisaks teeb tema arvates eesti köögi põnevaks see, et siinsel köögil on veel ka rootsi, saksa ja vene mõjutused.

«Teil on siin Eestis nii palju ülikõrge kvaliteediga tooteid valmistavad väiketalunikke, sellise väikese maa kohta. Ja isegi eri piirkondades on teil oma toidud, Saaremaa on ju näiteks nii teistsuguse toiduga,» kiitis Gelibterman, kuid lisas, et kahjuks sellest ei piisa.

«Jah ma võin siin maitsvaid asju proovida, aga kuna need ei ole korralikult turustatud, pole neid võimalik kuidagi leida. Kuidas peaks inimene need üles leidma?» küsis ta.

Ta selgitas, et proovis Touresti Eesti maitsete alal ühte ülimaitsvat kollastest lilledest veini [võilillevein – toim], mis talle väga maitses. «Aga sellega pole midagi peale hakata, kui ta laiema üldsuseni ei jõua,» kritiseeris Gelibterman ning lisas, et paljud tooted pole isegi mitte korralikult pakendatud.

Loomulikult nendib ta, et väiketootjale ei ole oma toote turustamine sugugi lihtne ega arvatavasti mitte ka põnev. «Aga inimesed ostavad ennekõike just brändi,» rõhutas ta siiski selle vajalikkust.

«See, et kohalikud väiketootjad saaksid eesti toitu paremini turustada ja müüa, peaks olema riigi kõrgendatud tähelepanu all. Väiketootjale maksab turustamine palju raha ja siin peakski riik tegelikult appi tulema,» usub Gelibterman.

Ta kinnitas, et kui Eestit külastavad välismaalased, tahavad nad eelkõige maitsta just kohalikku toitu. Toidukultuuri avastamine on reisimise lahutamatu ja oluline osa ning Gelibtermani sõnul on kurb, kui kohalikud seda ei mõista ega väärtusta.

«Ei tohi olla sellist suhtumist, et oi, meie enda juust on okei, aga vot see parmesan on see kõige parem. Seesama parmesan ei olnud veel sugugi nii hea 50 aastat tagasi, seda on samuti täiendatud ja arendatud,» sõnas ta ning väitis, et kohaliku toidu täiustamisse tuleb panustada.

Gelibtermani sõnul võiks väikese Eesti jaoks gastronoomia olla võti nii talunike toetamisel kui ka majanduse arengul.

Tagasi üles