Eestlased reisivad üha rohkem

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tallinna Lennujaam.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

2017. aastal reisisid Eesti elanikud välismaale tervelt 3,7 miljonil korral ning võõrsil kulutasid eestlased hinnanguliselt 800 miljonit eurot, kirjutab Eesti Panga statistikaosakond.

Võrreldes 2016. aastaga kasvas eestlaste kodumaalt välja reisimiste arv suisa viis protsenti. 80 protsenti külastustest jäi Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv kasvas aastaga 100 000 võrra.

Kuigi iga viies reis toimub endiselt Soome, on põhjanaabrite juurde reisimine vähenenud kahe protsendi võrra. Samuti olid reisid Norrasse kuus protsenti harvemad.

Võrreldes 2016. aastaga reisisid eestimaalased puhkusepaikadesse märksa rohkem. Bulgaariasse ja Kreekasse tehtud puhkusereiside arv kasvas edasi, vastavalt 17 protsenti ja 11 protsenti.

Horvaatiasse tehtud reiside arv on kasvanud juba seitse aastat järjest ning on kümne aastaga kolmekordistunud. Pärast 2016. aasta langust kogusid taas populaarsust Türgis ja Egiptuses asuvad puhkusepaigad: sinna reisiti vastavalt 35 protsenti ja 75 protsenti rohkem.

Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas aastaga kuus protsenti. Venemaad külastati sama palju kui 2016. aastal ehk 275 000 korda.

Üks külastus kestis keskmiselt 3,7 päeva. Ühepäevakülastusi oli kõigist külastustest 14 protsenti ning nende arv jäi samaks. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Eesti reisiteenuste import oli 2017. aastal ligi 1,1 miljardit eurot – kaks korda suurem kui kümme aastat tagasi.

 

Välisturistide arv

2017. aastal kasvas välisturistide arv kolme protsendi võrra. Eestit külastati rohkem kui kuuel miljonil korral.

Soome turistide arv kahanes viis protsenti ning nad moodustasid kogu Eestit külastavate välismaalaste üldarvust 35 protsenti, mis on seni madalaim tase alates 2008. aastast.

Teiste Euroopa Liidu riikide elanike reiside hulk Eestisse kasvas kümme protsenti. Märkimisväärselt suurenesid reisid Ühendkuningriigist (20 protsenti) ja Belgiast (54 protsenti), mis oli osaliselt tingitud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest.

Endiselt kasvab Aasia riikidest pärit turistide arv. 2017. aastal oli nende osakaal ajaloo suurim, viis protsenti külastajate üldarvust, ning kümne aastaga on nende arv viiekordistunud.

Venemaalt tehti Eestisse ligi 900 000 reisi ehk neli protsenti rohkem kui 2016. aastal. Teistest SRÜ riikidest tuli pisut vähem külalisi. Märkimisväärselt, kolmandiku võrra, harvenesid valgevenelaste reisid Eestisse.

47 protsenti kõikidest külastustest olid ühepäevased, kuid mitmepäevareisijate keskmine külastusaeg oli 4,2 päeva. Välisturistid kulutasid möödunud aastal Eestis hinnangute järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk kolm protsenti rohkem kui 2016. aastal. Eesti reisiteenuste eksport oli 2017. aastal hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot, kümne aastaga on see kasvanud 70 protsenti.

Tagasi üles