Turistid ööbivad teadmatusest hotellis, kus vägistati ja piinati naisi

Agaate Antson
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vilina Vlas hotell
Vilina Vlas hotell Foto: Kuvatõmmis Facebookist/ Bosnia 92-95

Bosnia ja Hertsegoviina põhjaosas ehk Bosnias asub hotell Vilina Vlas, kus Serbia paramilitaristid panid toime kohutavaid kuritöid. Küsimus, kas hotell peaks jätkama majutusasutuse või hoopis ajaloolise muuseumina, tekitab kohalikes paksu verd.

Tuntud hinnangute jagamise veebilehel TripAdvisor on Vilina Vlas spaahotelli kohta kirjutatud väga erinevaid kommentaare, vahendas the Guardian. Vaid mõned külastajad mainivad hotelli julma ajalugu ning kui lugeja ei oska saksa või prantsuse keelt, jääb seegi märkamata. Ülejäänud kommentaarid on kas räpaste ruumide üle kaebamine või entusiastlikud kiidusõnad lähedalolevale kaunile metsale ning sealsetele kuumaveeallikatele.

Hotell on samuti majutusasutusena kirjas ajaloolise linna Višegradi ametlikul turismilehel ning vanemates Bradti välja antud Bosnia ja Hertsegoviina reisiraamatutes. See tähendab, et Višegradi reisiv turist võib täiesti teadmatult ööbima minna hotelli, mida ligi 25 aastat tagasi kasutati vägistamisteks, piinamisteks ja mõrvadeks.

Kuigi hotelli madratsid on vahetatud ja seinad värvitud, on voodiraamid, millel turistid magavad, needsamad, millel veel üsna hiljuti rünnati kümneid naisi. Hotelli fuajee põrandat katavad samad kiviplaadid, mis 1992. aastal verest puhtaks küüriti ning turistide poolt armastatud ujumisbasseini kasutati tapalavana.

 

#banja #vilinavlas #sef #stari

A post shared by Goran Bodiroga (@boca_goran) on

«Inimesed, kes sinna lähevad, ei tea, et voodites, kus nad magavad, vägistati naisi või et basseinis, milles nad ujuvad, tapeti inimesi,» sõnas Višegradist pärit Bakira Hasečić, kes veab nüüd Sõja Naisohvrite Ühendust.

1992. aastal oli Vilina Vlas Serbia sadistliku paramilitaristide grupi Valged Kotkad ja selle juhi Milan Lukici võimu all. Valged Kotkad hävitasid pea täielikult kohaliku moslemitest elanikkonna ning muutsid Višegradi linna mõne kuuga õõvastavalt tühjaks paigaks, mille «elanike» enamuse moodustasid tapetute laibad.

Unustamispoliitika

Kui sõda ise oli juba niigi kohutav, siis Vilina Vlasis piinamise ja vägistamise ohvriks langenute naiste jaoks tõi rahuaeg uued kannatused. Hotell hakkas taas tegelema turistide majutusega ilma isegi sealolevat mööblit vahetamata. Vilina Vlasist eluga pääsenud naised sooviksid aga, et hotellist saaks memoriaalmuuseum.

Višegradi linna juhivad praegu inimesed, kes soovivad paiga jõledat minevikku unustada. Samuti ei pööra nad üldse tähelepanu sellele, et varem moslemienamusega linnast on saanud massimõrva tulemusena etniliste serblaste ülekaaluga paik, justkui see olekski normaalne.

Kuigi rahvusvahelises Haagi kohtus mõisteti Valgete Kotkaste juht roimades süüdi ning kohtul on lehekülgede viisi tunnistusi rühmituse koletutest tegudest, eitab Višegradi praegune linnapea Mladen Djurevic, et Vilina Vlasis on üldse kunagi mingi vägistamine, piinamine või mõrvad toimunud.

«Ma ei tea mis seal juhtus,» ütles Djurevic ning lisas, et ta pole huvitatud minevikku süüvima. «Miks ma peaksin selle kohta lugema, kui ma pole huvitatud sellesse tagasi minema?» sõnas linnapea.

Lisaks mineviku eitamisele on linnavõimud kulutanud hulga raha minevikuroimade tõendite hävitamisele. Näiteks hävitati hoone, kus põletati 59 moslemit elusalt ning moslemite surnuaial keelati hauakividel mainimine, et tegemist on genotsiidi ohvritega. Samuti ignoreerib linn kohalike palveid Vilina Vlas sulgeda ning sinna memoriaalmuuseum teha, vaid on hotelli hoopis raha juurde pumbanud, et seda luksuslikumaks muuta.

Unustamise vastu

Üks suuremaid nii-öelda unustamiskampaania vastaseid on hotellis vägistamise ohvriks langenud ellujääja Hasečić.

1992. aastal elas ta hotellist vaid mõne kilomeetri kaugusel ning nägi, kuidas sinna kadusid nii tema sõbrad kui naabrid. «Mitte keegi ei tea täpseid numbreid, aga põhinedes ohvrite tunnistusele arvame, et hotellist käis läbi ligi 200 naist,» sõnas Hasečić.

Hotellis toimunud roimade kohta hakkas sõna levima pärast seda, kui mõned sinna kas vägistamiseks viidud naised või tapale viidud mehed  põgenesid või päästeti nende rikkamate sõprade poolt.

Hasečić on hakanud koguma ohvrite lugusid, mis on saanud tõestust ka Haagi kohtus.

«On hulk tõendeid, et Vilina Vlas hotellis pandi toime suuremahulisi vägistamisi, mõrvu ning muid tõsiseid kuritegusid,» sõnas Dermot Groome, kes oli Valgete Kotkaste juhi Lukići prokurör Haagi kohtus.

Seksuaalkurjategijatega kokku puutunud hageja Groome lisas, et naised, keda hotellides piinati ja seksuaalselt ära kasutati, on ühed kõige traumeeritumad inimesed, keda ta on oma töös kohanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles