Jälk «suveniir»: soojamaareisil paljajalu rannas kõndinud paar sai jalga parasiidid (1)

Agaate Antson
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kuvatõmmis Facebookist/ Katie Stephens

Troopilistes piirkondades tasub rannas paljajalu kõndimisega ettevaatlik olla. Kaks kanadalast said puhkusereisilt jalga kidakärssussid.

Ontariost pärit Eddie Zytner ja Katie Stephens sõitsid puhkama Dominikaani Vabariiki, kus nad veetsid enamiku aega Punta Cana paradiisirannas, vahendas Telegraph.

Kord pärast rannast naasmist märkasid mõlemad, et nende jalad sügelevad kummaliselt. Nad pidasid seda lihtsalt süütuks putukahammustuseks, kuid Kanadasse naastes läksid mõlema jalad paiste ning jalalabadele ja varvastele tekkisid valulikud villid ja kühmud.

Nad pöördusid kahe arsti poole, kes ei suutnud infektsiooni põhjust tuvastada. Kolmas arst aga diagnoosis mõlemal kidakärssussid jalgades.

Kidakärssusse on palju eri liike ning nad elavad enamasti sooja ja niiske kliimaga piirkondade pinnases. Kuna suurema tõenäosusega leidub neid pinnases, mis on reostunud väljaheidete ja prahiga, siis on suurem oht parasiitussid endale külge korjata riikides, kus hügieenist ei peeta just eriti lugu.

Kidakärssussi võib inimene endale külge korjata siis, kui paljas nahk puutub pinnasega kokku. Seda võib juhtuda nii maas istudes, liivalossi ehitades kui ka paljajalu kõndides.

Paarile lõpuks diagnoosi leidnud arstil polnud nad esimesed kidakärssussid saanud patsiendid. Arst on pidanud ravima ka Taist kidakärssussid saanud turisti.

Enamik kidakärssussi infektsioone esineb Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerika soojemates piirkondades, Hiinas ja Kagu-Aasias.

25-aastane Eddie Zytner sõnul märkasid nad tüdruksõbraga, et peavad pidevalt jalgu sügama. «Me olime kuulnud liivakirpudest, nii et arvasime, et ju meid liivakirbud siis hammustasidki,» lisas Zytner.

Tema kaaslane Katie Stephens hoiatab aga Facebookis reisijaid, et jalgade sügelemise korral tuleks koheselt arsti poole pöörduda. «Me arvasime, et tegemist on lihtsalt putukahammustusega, aga olukord läks iga päevaga hullemaks,» lisas Stephens.

Zytneri sõnul on pärast ravikuuri alustamist tema jalgade seisukord paremaks läinud. Mõlema jalad on aga endiselt sidemetes.

Hinnanguliselt on maailmas kidakärssussidega nakatunud 576–740 miljonit inimest.

Kuidas kidakärssusside üles korjamist ära tunda?

Tavaliselt tekib nakatunud kohale jooneline lööve, mis tähistab kidakärssussi liikumisteed naha all. Samuti hakkab piirkond väljakannatamatult sügelema. Tekib lokaalne allergiline reaktsioon, mis võib väljenduda nii paisete kui ka punnidena, selgitas Telegraphile ka ise kunagi Floridas kidakärssussidega nakatunud arst Richard Dawood.

Kuidas nakatumist vältida?

Dawoodi sõnul on ohutuim koht rannas veepiiril olev liiv. Liiva, mida vesi pidevalt puhtaks uhub, kidakärssussid ei teki. Tema sõnul on see eriti oluline paikades, kus rannas on koeri ja muid loomi, nagu Indias ja mujal Aasias ning ka Aafrikas. Loomad rannas tähendab ka väljaheiteid liivas, mis on niiskes ja soojas kliimas soodne parasiitide tekkimise allikas.

Kui reisid troopilistes piirkondades, kus kidakärssusse võib esineda, ära kõnni rannas paljajalu ega puuduta liiva palja käega.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles