Aafrika päevik: Taxify ja Klavan ehk mida teavad aafriklased Eestist? (1)

Heelia Sillamaa
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taksojuht
Taksojuht Foto: Greatstock / Alamy/ Vida Press

Kuigi enamikul Eestist kuulvatel aafriklastel pole õrna aimugi, et nii eksootiline riik üldse eksisteerib, siis leidub ka neidki, kes teavad Eestit nii Ragnar Klavani, president Ilvese kui ka ilusate naiste järgi.  

Minult on ikka ja jälle uuritud, kas ma saan LAVis ringi jalutades oma põhjamaise välimuse tõttu ka rohkem tähelepanu kui kohalikud. Tuleb tunnistada, et kuigi välimuse poolest ma kohalike seast silma ei paista, siis suu lahti tehes muutun ma kohalike jaoks tõesti kümme korda huvitavamaks.

Vaatamata sellele, et olen oma keelteoskust lihvinud ka varem välismaal elades ja endistele inglise keele õpetajatele häbi valmistada ei sooviks, ei ole mul seni õnnestunud kohalikule aktsendile pihta saada. Seetõttu olen ma olnud sunnitud nii poes, peol kui ka lennujaamas uudishimulikele kohalikele selgitama, kust ma tulen ja mida ma siin ikkagi teen.

Muidugi ei soovi ma seda kohalike jaoks liiga lihtsaks teha ja nii proovin alustuseks alati uurida, millised on nende enda teadmised Eestist. Kui vanemad inimesed jäävad tundmatust Eestist kuuldes lihtsalt vait, naeratavad ja vahetavad teemat, proovides nii piinlikku olukorda sattumist vältida, siis nooremad inimesed on julgemad ja siiramad oma emotsioone väljendama.

«Mis riik see Eesti veel on, te olete esimene eestlane keda ma näen ja ma töötan lennujaamas, siin näeb ikka kõiki rahvusi!» – nii hüüdis mulle särava naeratusega poiss Johannesburgi lennujaamas minu passi nähes.

Inimestele, kes esmakordselt Eestist kuulevad, jõuan ma alati kiirelt esitada juba aastate jooksul pähe kulunud reklaamjuttu Skype'ist, IT-riigist ja kaunist loodusest. Siin olles avastasin aga üsna kiirelt, et Skype'i-ajastu on nüüd möödas ning aafriklaste silmad paneb hoopiski särama Eestist pärit taksoäpp Taxify.

«Kas Taxify polegi Aafrika firma? Seda ma tõesti ei teadnud,» väljendas üllatust minu esimene Taxify juht, kellele lühidalt Eestist rääkisime. «See Taxify firma juht peab ikka küll siis väga rikas olema,» arutles teine taksojuht, kellega jutule sain. Esimestest vestlustest innustatuna hakkasingi ma edaspidi rõõmuga taksojuhte oma Eesti küsimusega tüütama.

Juba paari päeva jooksul tuli välja, et olen Eestit reklaaminud täiesti vale nurga alt! Nimelt teab minu kiire statistika kohaselt iga taksojuht jalgpallur Klavanit ja tema kodumaad. Sealjuures pole ma ise pidanud Klavani kordagi nimetama – Eestist kuuldes hõiskavad kohalikud ise selle rõõmsalt välja. Nii piinlik kui see ka poleks, olen ma ise Klavani suurtest tegudest alles aafriklaste käest teada saanud ning seejärel lähemalt guugeldanud, missuguse mehega siis tegemist on.

Kui taksojuhid teavad meid Klavani järgi, siis maailma näinud ärimeestele on hinge läinud hoopiski ilusad Eesti naised. Nii sain ühel ettevõtte peol baarijärjekorras seistes jutule firma juhiga, kes minu rahvuse vastu huvi tundis. Üllataval kombel oli mees kümme aastat tagasi kaptenina töötades ka Eestit külastanud. Mehe sõnul pole ta siiamaani kusagil mujal maailmas näinud nii ilusaid naisi kui Eestis.

Suurim üllatus Eesti teemadel vesteldes saabus aga ühel õhtul kohaliku sõbraga õhtustades, kui tema kaaslane ütles, et kunagi oli Eesti presidendiks Ilves. Kui hetkeks jõudis peast läbi käia juba küsimus, kas Ilves suutis tõesti särava riigijuhina enda olemasolust teadlikuks teha ka aafriklased, siis lähemal uurimisel selgus, et päris nii see tegelikult ikkagi ei ole. Tuli välja, et Toomas Hendrik Ilvese vend elab LAVis ning meiega õhtustanud mees on temaga varasemalt kohtunud.

Kohalikega õhtusöögil.
Kohalikega õhtusöögil. Foto: Erakogu

Ilvesest inspireeritult jätkus jutt sõpradega Eesti teemal veel pikemalt. Kuidas eestlased mustanahalistesse suhtuvad? Kas Eesti on Venemaa osa? Mis keelt te räägite? Vaatamata korduvatele kinnitustele ja eesti keele demonstratsioonile kahtlesid meie lauakaaslased endiselt, kas nii väikesel riigil saab ikka oma keel olla.

Õhtu lõpuks olid meie kaaslased Eesti eluga juba piisavalt kursis, et teha värvikas kommentaar eestlaste saunakultuuri kohta: nimelt tundub saun eestlastele olevat sama tähtsad kui aafriklastele bassein – ühel õigel majal peab see olemas olema, aga kõik seda endale lubada ei saa.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles