4 miljoni elanikuga linnast saab vesi otsa
Lisatud kohaliku eestlase kommentaar

Kaplinn

FOTO: Michael Kn/Scanpix

Pärast kolmeaastast põuaperioodi on Lõuna-Aafrika Vabariigi ühe pealinna Kaplinna veehoidlates piisavalt vett veel vaid kolmeks kuuks. See tähendab, et Kaplinn on esimene suurlinn maailmas, kust vesi saab otsa.

 

Juhul kui linnaelanikud ei kahanda oma igapäevast veekasutust just drastiliselt, on nelja miljoni elanikuga linn 22. aprilliks täielikult veeta, vahendas Time.

Silt lennujaamas

FOTO: Heelia Sillamaa

22. aprill on kindlalt välja arvutatud ning nii-öelda lõppkuupäev arvutatakse välja iga nädal uuesti, võttes arvesse veehoidlates oleva vee hulka ning linnaelanike igapäevast veetarbimist. Enne 8. jaanuarit oli vee lõppemise kuupäevaks märgitud 29. aprill, kuid veetarbimise suurenemise tõttu tuli ka hirmutav kuupäev lähemale. 22. aprillil ei saa küll veehoidla täiesti tühjaks. Viimased 10 protsenti veehoidlas seisvas veest on muda ja sette suure sisalduse tõttu kasutuskõlbmatud. Linnaametnikud on otsustanud, et kui linna veevarude tase jõuab 13,5 protsendini, keeratakse kõik linna kraanid kinni. Vesi jääb kättesaadavaks veel vaid haiglatele ja muudele institutsioonidele, mille jaoks vesi on ülimalt hädavajalik.

Mis juhtub, kui kraanid kinni keeratakse?

Juhul kui kraanid kinni keeratakse, saavad linnaelanikud võtta vett Kaplinnas asuvatest ligi 200 linnale kuuluvast veepunktist. Iga elanik saab võtta päevas maksimaalselt 25 liitrit vett ning veepunktide juures hakkavad korra tagamiseks olema relvastatud valvurid. Rikkamad inimesed veejärjekorras seisma ei pea, kuna juba praegu pakuvad mitmed ettevõtted paraja summa eest paagiautodega vee toomist piirkondadest, mis põua all ei kannata.

Linn on hetkel piiranud elanike veekasutuse soovitavale 87 liitrile päevas. See tähendab, et duši all peab saama käidud kahe minutiga, lilli ega muru aias kasta ei tohi, autot pesta ei saa, WC-s tuleb vett peale lasta vaid äärmisel hädavajadusel, nõudepesumasina ja pesumasina kasutamisest tuleb võimalusel hoiduda.

Kahjuks ei järgi suur osa linnaelanikke ette kirjutatud soovitusi. Vaid 54 protsenti Kaplinna elanikest peab 87 liitrist päevas kinni, mis on ka põhjuseks, et vee otsa lõppemise kuupäev lähemale nihutati.

Kaplinnas elav eestlane Külliki Lugna kommenteerib:

Seis on kurb ja pettumust valmistav. Juba mitu aastat tagasi teavitasid spetsialistid, et Kaplinnas on tulemas veekriis, kuid sellele vaatamata ei võetud ennetavaks tegevuseks midagi ette. On alustatud protsessidega nagu vee kasutamise piirangud ja merevee puhastamine, kuid riikliku kriisi rahastust reguleeriv valitsuses võimul olev ANC partei viivitab rahastuse suunamisega. Eks miski lahendus tuleb, aga ei ole teada kuivõrd kiiresti ja milliste ohverdustega.

Küsimusele, mida kavatseb ta ette võtta, kui vesi kraanist kaob vastas Lugna:

Oleme mõelnud sellise olukorra peale tõsiselt, sest meil on 3-aastane poeg. Variant on, et kolime mõneks ajaks kuskile linnast kaugemale või siis lähme mõneks ajaks Eestisse. Kindel otsus tuleb siis kui on selgem pilt kuivõrd pikalt veeta seisukord kestab.

Veel novembris eirasid kohalikud probleemi

Johannesburgis elav Heelia Sillamaa külastas Kaplinna novembris ning väitis, et vähemalt siis küll ei tundunud kohalikud olukorda piisavalt tõsiselt võtvat:

Juba novembris tervitasid Kaplinna lennujaama saabunud turiste hiiglaslikud plakatid, mis rääkisid linnas valitsevast veepuudusest. Tualettruumi ustele olid paigutatud sildid, mis palusid pärast WC kasutust vett peale mitte tõmmata. Lisaks muule olid randades kinni pandud avalikud kraanid ja duššid.

Vaatamata tõsisele olukorrale tundub, et probleemi tõsidust pikka aega ei teadvustatud. Näiteks olid ka meie hotellis üleval mõistlikku suhtumist paluvad sildid, kuid sealjuures lekkis meie kraan pidevalt. Samuti hotellitöötajad ise probleemile tähelepanu ei pööranud - kes luges silte, see luges, teised said aga õndsas teadmatuses tunniste dušši võttudega jätkata.

Nüüd kui tagajärjed on juba hirmutavalt lähedal, on kindlasti muutunud ka kohalike suhtumine. Ausalt öeldes on mul raske ette kujutada, mis toimuma hakkab kui kraanid keerataksegi kinni. Mis saab lisaks kohalikele Kaplinna külastavatest turistidest? Kuidas hotellid veekaotusega toime tulevad ja millise jälje jätab see majandusele?

Populaarne

Tagasi üles