AINULT TELLIJALE

Fotolugu: India vangistatud laevakaitsja silme läbi

Tallinna tänavatel sellist pilti juba ei näe: «Sel fotol olen tabanud tipptunni Chennais: kuna koolilapsed tahavad – või on sunnitud – piletiraha ehk 10 ruupiat või 0,13 eurot kokku hoidma, siis ripuvad nad eluga riskides bussiukse küljes. Kui konduktor tuleb piletit nõudma, hüppavad nad maha ja ootavad järgmist bussi,» ütleb laevakaitsja Dmitri Pappel.

FOTO: Dmitri Pappel

2013. aastal pidas India piirivalve kinni laeva Sea Guard Ohio, mis kuulus Ameerika piraaditõrjefirmale AdvanFort. Laeval oli 35 inimest, nende hulgas 14 eestlast, ja tagasi koju jõudsid nad alles neli aastat hiljem, mullu 7. detsembri õhtul. Üks vangistatutest, Dmitri Pappel, hakkas Indias viibides tegelema fotograafiaga. Siin tema pildid linnadest, kus alles hiljuti kodumaale naasnud mehed oma kohtuotsust ootasid.

Gopuram ehk sissepääs hindu templisse.

FOTO: Dmitri Pappel

Öösel tehtud pildil olev gopuram on tegelikult sissepääs hindu templisse. Säherdused väravatornid läksid moodi 12. sajandil ja lõpuks muutusid uhkemaks kui kompleksi sees olevad hooned. «See Chennai linnas Mahatma Gandhi tänaval asuv väravatorn on rikkalikult kaunistatud, kusjuures igal värvilisel skulptuuril on oma koht ja sellest tõukuv ülesanne,» ütleb Pappel.

Templi avamist ootavad mehed.

FOTO: Dmitri Pappel

Bengali lahe ääres, Chennai linnas leidub kümneid – kui mitte sadu – templeid. Mõned neist on ehitatud juba 8. sajandil ja pühendatud jumal Šivale, aga on ka 1950ndate lõpus vaimse juhi Sai Baba auks ehitatud pühamu. «Pildil olev tempel esindab traditsioonilisemat stiili, ja põhjus, miks neli meest ukse ees istuvad, on lihtne: nad ootavad templi avamist, et palvetama minna,» selgitab Pappel.

Võrku paikav papi.

FOTO: Dmitri Pappel

Kalamees võrke parandamas. «Kummalisel kombel on kala poes peaaegu sama kallis kui meil, kui mitte kallim. Loogiliselt võttes võiks kalamehed olla heal järjel, kuid nagu näha, siis nendeni see raha küll ei jõua,» selgitab Pappel.

Kohalik pühamees. Kuigi kindel ei saa selles muidugi olla...

FOTO: Dmitri Pappel

«Hindu pühamees sadhu ja tema kodu,» ütleb Pappel muigvel sui. «Tegelikult võib ta olla ka tavaline külamees – palju rohkem paelus mind see, kui tagasihoidlikes oludes kohalikud oma elupäevi mööda saadavad.»

Jalgratas ja lehm. Või siis takso ja traktor.

FOTO: Dmitri Pappel

«Aastatel 2013 ja 2015 olime Tuticorinis, sest seal toimusid esimesed kohtuistungid. Sellest ajast pärineb ka see pilt, kus on kõrvuti kõige odavamad kohalikud liiklusvahendid – jalgratas ja püha lehm. Kui vaja, pannakse mõlemale koorem peale, ent tööst vabal ajal on lehmad vabapidamisel ja elavad, nagu oskavad,» meenutab Pappel.

India variant Rahva Raamatust.

FOTO: Dmitri Pappel

Naeratav nägu, triiksärk, viigipüksid ja paljad jalad: «Tegemist oli kohaliku pereäriga – selles raamatupoes müüdi kõike sõnaraamatutest kuni 1001 öö muinasjuttudeni.»

Tuticorini linna mitmekesisus.

FOTO: Dmitri Pappel

India kontrastid Tuticorini linnas: «Esiplaanil on lihapood, mida nähes saaksid meie veterinaar- ja toiduameti kontrolörid kindlasti šoki. Moodsast kortermajast vasakul paistab valjuhäälditega minarett, kus islamiste palvusele kutsutakse, ning loomulikult tasub tähelepanu pöörata ka tõelisele vaatamisväärsusele, milleks on elektrisüsteem,» ei hoia Pappel värve kokku.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Tagasi üles