Kurb galerii: Bali rannad on prügisse uppunud (1)

Agaate Antson
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuigi Bali vulkaan Agung on juba kaks kuud tugeva purskega ähvardanud, on Bali prügiuputus peaaegu sama suur probleem. Bali saart peetakse tihti sealse looduse ilu tõttu maapealseks paradiisiks, kuid üha suurenev prügiprobleem on muutumas saarekese tõeliseks häbiplekiks, rääkimata loomariigile põhjustatud kahjust.

Bali palmidega ääristatud Kuta rand on pikalt olnud surfihuviliste ja puhkajate meelispaik. Praegu on see aga mattunud prügimäe alla, vahendas news.com.au.

Väljaanne kirjeldab, et olukord on sedavõrd hull, et päevitajate vahel lebavad plastist kõrred ja toidupakendid ning surfarid proovivad jõest suubunud prahi ja koerajunnide vahel manööverdada.

Austraalia turisti Vanessa Moonshine'i sõnul ei ole ujumine siin kuigi meeldiv. «Näen siin alati palju prügi,» selgitas naine ning lisas, et prügi pärineb ookeanist.

Indoneesia 17 000 saarest koosnev riik on Hiina järel suurim ookeaniprügi tekitaja maailmas. Igal aastal jõuab Indoneesiast ookeani peaaegu kujuteldamatu 1,29 miljonit tonni prügi. Prügi on üle ujutanud nii jõed, rannad kui ka ookeanid ning kõige ohtlikum on selle juures mereloomadele tekitatud kahju.

Olukord on muutunud nii kehvaks, et Bali ametnikud on välja kuulutanud «prügi hädaolukorra» kuue kilomeetri pikkusel alal, kuhu jäävad Jimbarani, Kuta ja Seminyaki rannad.

Kohalikud võimud palkasid 700 koristajat ja 35 prügiautot, kes eemaldavad piirkonnast iga päev ligi 100 tonni prügi. «Rohelises vormis töötajad puhastasid ranna prügist, aga järgmisel päeval nägin jälle sama olukorda,» oli saksa turist Claus Dignas hämmeldunud. Ta lisas, et keegi ei taha ju prügist lokkavas rannas puhata ja ujuda.

Bali prügiprobleem on kõige hullem mussoonide aastaajal, kui tuuled toovad ookeaniprügi randadesse ning jõgede veetase tõuseb, haarates kaasa kaldal oleva prügi, selgitas Putu Eka Merthawan kohalikust keskkonnaagentuurist.

«Prügi ei pärine Kutas ja selle lähistelt elavatelt inimestelt,» selgitas Merthawan ja lisas, et see, kui Kuta enda inimesed prügi maha viskaks, oleks tõeliselt suitsidaalne.

Bali Udayana ülikooli keskkonna ja ookeanide teadur Gede Hendrawani sõnul on prügi küll turistide jaoks inetu vaatepilt, kuid probleem on silmailu riivamisest kordades hullem.

«Plasti mikroosakesed jõuavad kalade organismi, mis omakorda satuvad kala tarbimisel inimese kehasse ja võivad põhjustada vähki,» selgitas Merthawan.

Indoneesia on üks neljakümnest riigist, mis kuulub ÜRO Keskkonna Puhaste Merede kampaania hulka eesmärgiga vähendada plastprügi jõudmist ookeanidesse. Kampaania osana on Indoneesia valitsus lubanud 2025. aastaks meres olevat plastprügi vähendada 70 protsenti.

Indoneesia plaanib õhutada inimesi prügi sorteerima, vähendada kilekottide kasutust ning inimeste teadlikkust tõsta. Hendrawani sõnul on prügiprobleemis süüdi nii kohalikud kui ka turistid ning valitsus peaks rohkem ära tegema selleks, et inimesed nii lihtsalt prügi maha ei viskaks.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles