10 põnevat lõppeva aasta reisitehnoloogia arengut

FOTO: KAZUHIRO NOGI/AFP/Scanpix

Turvalisuse ja juhindumise roboti "Reborg-X" testimine Tokyo Haneda lennujaamas

Lõppeval aastal väljakäidud ideed ja tehnoloogilised avastused annavad lootust, et peagi hakkame reisima praegusest oluliselt kiiremini ja mugavamalt.

Lonely Planet toob välja kümme 2017. aasta tehnoloogilist arengut, mis hakkavad meie reisimist tulevikus muutma.

Reisimine ülehelikiirusel

Japan Airlines võib hakata ülehelikiirusel lendama juba järgmise kümne aasta jooksul. Kui Concorde tegi 1969. aastal oma esimese lennu, tundus enam kui kindel, et ülehelikiirusel lendamine saab reisimise standardiks. Paraku aga nii ei läinud, kuna Concorde oli niivõrd mürarikas, et asustatud aladel oli sellega lendamine pea võimatu. Alates 2017. aastast on ülehelikiirusel lendamine taas päevakorras, kuna NASA töötab välja palju vaiksemaid lennukeid, mis peaksid hakkama lendama 2020. aastal. Japan Airlines on samuti oma lootused ülehelikiirusel lendamisele pannud ning üks jaapani ettevõte on isegi raha kokku pannud, et oma uue ökonoomse Concordega välja tulla.

Ringikujulised lennurajad

Ringikujuliste lennuradade idee käis välja Hollandi insener Henk Hesselink, kes väidab, et ringikujulised lennurajad vähendaksid ilmast tulenevaid hilinemisi, suurendaks lennujaamade mahukust ning aitaks reisijatel vältida pikki järjekordi. See tähendab, et piloodid ei peaks enam kunagi ka pärituule pärast muretsema, mis praegu muudab maandumised keerukamaks ning vähendab lennujaamade mahutavust. Hesselinki sõnul on meile vaja süsteemi, kus lennuk saab alati maanduda ja õhku tõusta samade tingimustega ning seda saab pakkuda ringikujuline lennurada.

Wi-Fi taevas

Facebook plaanib tuua Wi-Fi absoluutselt igasse maailma nurka. Nimelt loodavad nad luua piloodivabad droonid, mis levitaksid ülikiiret Wi-Fit igale poole maailmas, mis leviks loomulikult ka lennukitesse.

Lendavad objektid

Lendamine mitte vaid reisilennukiga on samuti üha rohkem käeulatusse jõudmas. Pariisis ja Šveitsis plaanitakse kasutusele võtta lendavad veetaksod, mis hakkaksid inimesi kiiremini transportima. Samuti mõtleb Uber õhutaksode peale Dallases, Los Angeleses ja Dubais. Nimelt plaanivad nad alates 2020. aastast hakata taksodena lennutama «evTOL» nimelisi sõiduvahendeid ehk elektrilisi vertikaalseid õhkutõusu ja maandumise sõidukeid.

Robotid on tulemas

Robotite tehnoloogia on kohal. See areneb küll veidi aeglasemalt kui aastaid tagasi oodati, kuid kahtlemata on robotid alustanud juba turismimaailma mõjutamist. Lõuna-Koreas toimuvatel taliolümpiamängude ajal hakkavad Incheon lennujaamas külalisi tervitama näiteks abistavad robotid. Lennujaama abirobot hakkab skaneerima pardakaarte abi pakkuma mitmes eri keeles. Samuti aitab robot reisijaid õige värava leidmisel. Incheoni lennujaam on juba praegu väga puhas tänu lennujaama puhastusrobotitele, mis hoiavad ala puhtana, kuid on varustatud tehnoloogiaga, mis ei lase neil inimestele otsa sõita.

Google Buds

Google tuli sel aastal välja 40 erinevat keelt tõlkivate  kõrvaklappidega Google Buds. Google kõrvaklappidega on võimalik lisaks 40 eri keele arusaamisele kuulata ka muusikat, teha telefonikõnesid ning navigeerida. See on justkui isikliku tõlkija omamine.

Virtuaalne reaalsus

Virtuaalne reaalsus püüdis sel aastal palju tähelepanu. Näiteks alustati Hiinas virtuaalse reaalsuse teemapargi ehitusega. Kõige lahedam virtuaalse reaalsuse projekt on aga leitav Pariisis, kus Bastille’i ja Seine jõe kaldal on üles pandud kaks virtuaalse reaalsuse teleskoopi. Need teleskoobid viivad külastaja ajas tagasi, kuna läbi selle vaadates saab linna näha nii, kuidas see nägi välja sadu aastaid varem. Bastille’s näevad külastajad kuulsat vanglat sellisena nagu see nägi välja enne Prantsuse revolutsiooni. Seine jõe äärne teleskoop näitab jõel olevaid vanu kaubalaevu ning vaadet linnale. Kõige parem asja juures on, et teleskoopidega vaatamine on tasuta.

Kõrgtehnoloogilised muuseumid

Muuseumid käivad samuti ajaga kaasas ning pakuvad külastajatele üha enam interaktiivseid kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Kõige kummastavam nendest arengutest on ehk Illinoisis asuv Holokausti muuseum, kus sel aastal avati ala, kus saab vaadata ja kuulata kolmeteistkümne ellujäänu hologramme. Hologrammid räägivad oma Teise maailmasõja aegsetest kogemustest ning külastajad saavad hologrammidega suhelda ning neilt isegi küsimusi esitada.

Vaakumtehnoloogial põhinevad hyperloop rongid

Mitte ainult lennukid ei muutu ülikiireks, vaid ka rongid. Nevadas ehitati esimene hyperloop rongide rada, mis edu korral muudab meie reisimise tulevikku. Hyperloop rongid hakkavad liikuma vaakumtunnelis magnetjõul ning võivad saavutada kiiruse kuni 1200 kilomeetrit tunnis.

Reis Marsile

Inimese jõudmine Marsile on käegakatsutavam kui kunagi varem. Kuid nii teekond sinna, kui ka kohapealsed olud viivad inimorganismi kahtlemata oma võimete piirile, mistõttu on hiinlased hakanud ehitama simulatsioonibaasi, kus saab näha ja kogeda, kuidas Marsil elamine välja hakkaks nägema.

Tagasi üles