Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lennukipiloot Immanuel Pärdil käivad muusika ja lendamine käsikäes

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Erakogu

Musikaalsest perest pärit Immanuel Pärdi arvates on muusikal ja lendamisel nii mõndagi ühist. Kui lennates ammutab Pärt inspiratsiooni muusika tegemiseks, siis muusika on talle jällegi tööpingete leevendamise kanal.

-Kuidas näeb välja piloodi tööpäev?

Ükski tööpäev ei ole samasugune kui teine. Üldjoontes algab tööpäev juba eelmisel õhtul. Kõige tähtsam on, et äratuskell heliseks õigel ajal, ning tuleb välja kalkuleerida, kui kaua tööle minek aega võtab. Hilineda ei saa, muidu võib ise lennust maha jääda.

Tööpäev näeb välja nii, et piloodid ja salongipersonal saab tund enne lendu kokku. Piloodid vaatavad ilma, kontrollivad lennukit ning uurivad, kui palju tuleb reisijaid, kui pikk on lennuaeg.

Siis tehakse lennukile visuaalne ülevaatus, piloodid väljastpoolt ja piloodikabiinist ning salongitöötajad salongist. Samal ajal käivad pardal koristajad, lennuk tangitakse, tuuakse toit, käib pagasi laadimine. Kõik toimub ühel ajal ja peab mahtuma tunni sisse. Ja siis algab lend.

Pilootidel on päevane töötundide piirang. See sõltub sellest, mis kell tööpäev algab ja mitu lendu on, aga tavaliselt on tööpäev kuni 12–13 tundi pikk. Selle sisse võivad mahtuda nii üks pikk lend kui ka viis-kuus lendu. Tavaliselt annab tööandja lennugraafiku ja meeskonna koosseisu kaks-kolm nädalat ette teada. Loomulikult on ka selliseid päevi, kus tuleb ette muudatusi. Üldjuhul teame, mis ees ootab, aga ilm selgub alati lennupäeval.

Immanuel Pärt oli ka Estonian Airi viimase lennu kapten. | FOTO: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

-Kas päeva lõpuks jõuab piloot tagasi koju?

Sõltub töökohast, on firmasid, kus jõuad õhtul tagasi koju. Aga tuleb ka ette mitme päeva pikkust tiirutamist. Selle nädala alguses näiteks tegin kolm päeva järjest sellise tiiru, et alustasin tööd Stockholmis, lõpetasin Stavangeris. Järgmine päev lendasin mööda Norrat, lõpetasin Trondheimis ning kolmandal päeval alustasin Trondheimist, käisin vahepeal Saksamaal ja lõpetasin Stockholmis. Kokku tuligi selline ring Skandinaavias.

-Kust oma tööpäeva alustate?

Minu tööandja ei baseeru otseselt siin [Eestis]. See on keerulisem lugu. Minu tööandja on Iiri lennufirma CityJet, aga nad on palgatud tegema allhanketööd lennufirmale SAS. Firmal on mitu baasi, aga minu baas on Stockholmis ja tööpäev algabki üldjuhul sealt.

-Kas siit lähete hommikuti Stockholmi tööle tavareisijana või piloodina?

Ikka tavareisijana. Aga on ka selliseid päevi, kui mul tööpäev algab Eestist. Nii ongi, et ei ole kaht ühtemoodi päeva, mis on ka tegelikult selle töö juures fantastiline.

-Mis ärgitas teid piloodiks saama?

Lapsest saati tahtsin saada. Ma ei oskagi seletada, aga mind huvitasid transpordivahendid. See kõlab igavalt, aga no kes tahab lapsena trammi- või rongijuhiks saada? Alguses olnud see konkreetne lendamisega seotud unistus. Huvi lendamise vastu tuli hiljem – keskkooli ajal. Paljud nimetavad seda pisikuks. Et saad pisiku kuskilt, siis ongi kõik. Selles mõttes on ka see raamat («Taevarännud piloodi seltsis,» kuhu Immanuel Pärt kirjutas eessõna – toim) ohtlik.

Aga sellest pisikust veel. Mul oli kunagi Saksamaal keskkoolis õppides klassikaaslane, kellega olime head sõbrad. Aastaid hiljem avastasin, et ka tema on piloot, kusjuures vahepeal polnud meil mingit kontakti. Ta lendab ka täna. Olime koolis mitu aastat pinginaabrid ja nüüd tegutseme samas valdkonnas, pilootidena. Ma ei tea, kas me mõjutasime teineteist kuidagi.

-Olete pärit väga musikaalsest perekonnast. Mis ajendas teid muusika asemel siiski lendamist valima?

Jah, ma olen selle peale palju mõelnud. Muusika on mulle südamelähedane tänase päevani. See on alati minuga olnud. Pärast keskkooli õppisin muusikat. Tegelikult tahtsin juba kooli ajal piloodiks saada, aga mulle öeldi, et kuna kannan prille, siis võin piloodi ameti kohe unustada. See ei tulnud kodust vanemate poolt, lihtsalt tuttavate ja sõpradega suheldes.

Aga õppisin muusikat, siis uurisin lendamise asja edasi ja tegin eralenduri paberid. Siis mõistsin ka, et see on midagi, mida tahaksin edasi arendada. Lõpetasin muusikaõppe ja sealt algas tõsisem lendamine.

Minu jaoks on muusika ja lendamine tegelikult sarnased. Lendamises on ranged reeglid, kõik peab olema paigas. Peab teadma nii teooriat kui olema ka tehnilist oskust. Samas teame, et lendamisel on ka teine külg. Öeldakse ju, et vaba nagu lind. Et lendad ja... Nagu siin raamatus («Taevarännud piloodi seltsis» – toim) on öeldud, et lendamisel on ka romantilisem külg.

Ka muusikal on romantilisem külg olemas. Kui keegi muusikat kirjutab või mängib, peab tal tehniline osa käes olema, selleks et loominguline pool välja saaks tulla. Üks ei saa ilma teiseta.

Muidugi käib see mingis mõttes pea iga ameti kohta, aga nägin just muusiku ja piloodi ameti juures palju sarnasusi. Lendamise juures meeldib mulle, et on konkreetne õhkutõus ja maandumine, mis paneb justkui punkti. Piloodi ametiga saavutasin selle, et saan muusikat võtta isikliku hobina. Jah, muusika on minu jaoks midagi väga tähtsat, see on minu elus olemas.

-Kuidas muusikaga tegelete?

Mängin klaverit, enda jaoks. Alati tahaks, et oleks selle jaoks rohkem aega. Laulan kooris ja lapsed õpivad muusikat. Ja muidugi kuulan muusikat. Põhiline on see, et aeg-ajalt oleks võimalik ise klaveri taha istuda ja mängida. Just see on oluline, et saaksin klaverit mängida, kui olen väsinud või vajan pingelangust. Muusika abil saan end taastada ja jõudu koguda.

-Teie vend on varasemas intervjuus öelnud, et olete väga loominguline inimene. Kuidas saate oma loomingulisust pilooditöös väljendada?

Minu kohta? Ahaa. (Naerab.) Saan seda väljendada pigem klaveri taga. Lendamise ajal valdavad mind emotsioonid, vaatan alla ja tekib teine perspektiiv, teine dimensioon. Hiljem klaveri taga saan seda tunnet väljendada. Need kaks käivad minu jaoks käsikäes. Just lendamine ja tunne, mille see tekitab, inspireerib muusikat tegema.

-Mis on piloodiks olemises teie silmis kõige erilisem või meeldivam?

Mulle meeldib selle juures rangus. Distsipliin, selged reeglid. Samas meeldib ka see, et pole kahte ühesugust päeva. Iga päev on erinev ja näeb erinevaid kohti, kohtub erinevate inimestega.

Peale lendamise olen instruktor ja õpetan teisi lendama. See annab lisaks huvitava dimensiooni, sest õpin ise selle käigus samuti. Jah, teinekord võib töö olla väsitav. Aga siiski see inspireerib mind. Kui tekib pikem periood, kui mingil põhjusel ei ole võimalik lennata, siis tekib igatsus lendamise järele.

Immanuel Pärt (44), abielus

Lapsed: kaks poega, 8 ja 10 aastat

Vanemad: Arvo ja Nora Pärt

Õed-vennad: üks noorem vend ja kaks vanemat õde

Hariduskäik:

1994–98 laulmine, klaver ja helitehnika (Colchester, Inglismaa)

1998–2000 ametpiloodi eriala (Prestwick, Šotimaa)

Piloot alates 2000. aastast

Kuni 2004. aastani töötas Inglismaal lennuinstruktorina väiksemate lennukite peal

2004–2015 piloot Estonian Airis (alates 2012. aastast kapten)

2016. aastast alates kapten ja instruktor CityJet lennukil CRJ900.

Tagasi üles