Reisime Viini: ooperisaalist saunalavale
/nginx/o/2017/11/10/7299871t1h2cea.jpg)
19. november 2017, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viini valss, Viini šnitsel, õunastruudel, Johann Strauss, Sacheri tort – kõik need on Viini märksõnad ning iseloomustavad seda linna suurepäraselt.
Austria pealinn on Habsburgide dünastia kuue sajandi valitsemise tempel. Viini vanalinn on UNESCO maailmapärandis ning seda põhjusega. Vanalinna ümbritseb üks Euroopa suursugusemaid ringteid, see on viiekilomeetrine ring, mis rajati 19. sajandi lõpus. Nüüd saab tramm number ühega vanalinnale tiiru peale teha.
Selle trammisõidu märksõnaks on «neo». Olulisimad hooned, mis selle ringtee ääres asuvad, jäljendavad arhitektuuriliselt oma kuldajastut neoklassikalist, neogootikat, neorenesanssi. Näiteks Austria parlament on neoklassikalises stiilis, sest demokraatia pärineb Vana-Kreekast. Linnavalitsus on neogooti stiilis, meenutades ajastut, mil kaubitsejad valitsesid linna. Muuseumid on neorenesanssi stiilis, rõhutades õppimise vaimsust. Ning Viini rahvusooper on neobarokk, ajast, mil ooper ning teater populaarsust kasvatasid.
Viini märksõnadeks on ooper ning ballett. Viini rahvusooper on juba oma arhitektuuri poolest tõeline pärl. Siin mängitakse aastas ligi 300 etendust. Odavaim viis ooperisse minna on paar tundi enne etenduse algust Vienna Staatsoperi läänesissepääsu juurest soetada 4-6 euro eest seisupilet. Alati võib pileti soetada ka etteotsa, siis võib hind küündida 250 euroni.
Üks huvitavaid ning kahtlemata teistsuguseid tegevusi Viinis on Hispaania ratsutamiskooli etendused. See on maailmas ainukene institutsioon, mis on enam kui 450 aastat hoidnud ning arendanud ratsutamise tippkunsti. Hobuste elegantsed liigutused on koordineeritud nii, et inimese ning looma vahel tekib sümbioos ning seda on tõeliselt nauditav vaadata.
Pärisviinlane on teist generatsiooni itaallane, serblane, tšehh, horvaat, juut, ungarlane – ehk siis pärit sealt, kuhu varem Habsburgide dünastia ulatus valitsema. Sellele inimestesegule on kõige lihtsam jällile saada Viini Nachtmarketil. Turg on rajatud vanasse jõesängi ning nimetus Nachtmarket tähendab õhtuturgu, kuid see on siiski ka päeval avatud. Alal on kaubitsetud alates 16 sajandist ning siin turul võib tõesti leida kõike.
Muidugi tasub külastada ka põhivaatamisväärsusi nagu Hoffburgi loss, Albertina ja muuseumi kvartali erinevad asutused, kuid kui jalad juba väsinud, tuleks suunduda kohvikusse. Sperli kohvimaja on kõige mõnusam kohvik Viinis. Siin kehtib mõiste kohvikumaja couture ehk siinsed kliendid on tõeliselt püsivad. Kohvitamise kultuur on Viinis tugev, kuna vanasti olid kohvikud ainukesed paigad tavainimestele, kuhu sai sooja tulla.
Viini ööelu vääriks eraldi artiklit. Eklektilised ning kohati tugevasti äärmustesse kalduvad salabaarid annavad mitmeks ööks tegevust. Samas võib rahulikult ka kohalikus õllekas jalgpalli vaadata ning Weissbier'i rüübata.
Kui kõik tehtud ning ikka veel jääb nagu midagi puudu, siis tuleks sammud seada kohalikku spaasse. Austerlastel on kombeks, et kõik riided jäetakse riietusruumi ning segaspaa on koht, kus ei saa midagi varjatuks jätta. Saunameistrid kütavad ruumid korralikult kuumaks ning laval istuvad inimesed saavad lisakuumuse, kui meister rätikuga tormiliselt vehkima hakkab. Eks see alastuseosa võib alguses harjumatu olla, aga lõpuks on nahk soe ja tuju hea.
Novembri keskpaigast rajatakse vanalinna ka mitmeid väiksemaid jõuluturge, kus pakutakse ka sooja glögi ning muusikalist meelelahutust. Hilissügisel on Viinis ilusad valgusinstallatsioonid, mis muudavad linna ka pimedamal ajal soojaks ja heledaks.
Tallinnast lendab Viini kuni kaks otselendu päevas. Kulude poolelt võib üsna mõislikult hakkama saada, elamiskulud pole oluliselt kõrgemad kui Tallinnas.