Eestist Armeeniani: vaata, millised on jõululauad üle kogu maailma

Hapukapsas, verivorst, ahjust tulev lõhnav praad... Need on paljudes Eesti kodudes tuttavad jõuluõhtusöögilõhnad. Kuidas aga einestatakse pühal ööl teistes maailma riikides?

Balsam Hill palus inimestel üle kogu maailma saata fotosid oma jõululaudadest. Kokku kogusid nad 25 erinevat isuöratavat näidet üle kogu maailma, seejuures on esindatud ka Eestis jõule tähistanud prantsuse paari jõululaud.

Mida siis maailma erinevates riikides jõuluõhtul süüakse? 25 erineva perekonna näitel saab kokku päris piduliku ja isuäratava pildi.

Brasiilias on laual chester, mis on spetsiaalne lind ja näeb välja natuke nagu liiga suur kana. Lisaks süüakse riisikooke, hakkliha, kooki, banaane.

Ukrainas on laual vareenikud koos metsaseenekastme või hapukoorega.

Hispaanias algab pidusöök kana-nuudlisupiga, keedumunade, kikerherneste ja piparmündiga. Neljakäigulise õhtusöögi hulka mahuvad veel näiteks sink ja garneelid, pearoaks on steik.

Mehhikos süüakse steiki kartulitega, aga ka kalkunipraadi ning erilist suppi nimega menudo.

Argentinas on laual külmroog nimega vitel toné – veiselihalõigud kreemjas tuunikalakastmes. Süüakse ka kaht erinevalt täidetud kana, au sees on ka klassikaline, meilgi tuntud «vene» kartulisalat.

Serbias on laual palju roogasid: kala, küpsetatud oad, sibulaga kartulisalat. Traditsioonide hulka kuulub ka kodus küpsetatud leib, millesse on peidetud münt. Kes selle leiab, sellele naeratab uuel aastal õnn!

Armeenias on sajandeid aus olnud kõrvitsaroog nimega ghapama.

Venemaal on jõululaual samuti mitmeid eri roogasid, näiteks pasta sealihaga, juust, tomatid, salatid, vorstid. Põhiroogadeks on küpsetatud kala või kana kartulipudruga, puudu pole ka heeringas ja šampus.

Horvaatias on põhiroaks kanapraad ahjukartulitega, sibulatega ja porganditega, kõrvale pakutakse sarma’t – kapsarulle, mis täidetud lihaga.

Austraalias on tavaks, et jõulude puhul peetakse maha üks suurem grillipidu. Ahjuroogadeks on seal sel ajal liiga palav!

Prantsusmaal on laual pühade ajal alati sea- või pardipraad kapsarullidega. Külmlaual muidugi ka erinevat sorti juustud ja lihad ning armastatakse ka sülti ja hakklihaga täidetud kapsarulle.

Peruus on põhiroaks kalkun ja sparglisuflee, kõrvale kartulisalat peekoniga ja kalkuni täidisega (hakkliha, sink, rosinad, oliivid, pähklid, leivapuru, munad).

Lätis on aukohal põhiroa kõrval erinevat sorti marineeritud toidud, laualt ei puudu ka kalaroad, sea- ja lambaliha, kartulid, hapukapsas, salatid, herned.

Slovakkia laudadelt leiab aga friteeritud karpkala kartulisalatiga, samuti mekitakse hapukapsasuppi.

Inglismaal armastatakse viineripirukaid, porgandeid, jõhvikakastet, röstitud pastinaaki, kartuleid, puudu pole ka suur kalkunipraad.

Montenegro järgib paastutraditsiooni ning süüa tohivad nad küll kala, kuid mitte liha- või piimatooteid. Seda kuni järgmise päevani. Põhiroog on toit nimega kutia (nisuroog mee, mooniseemnete, rosinate, pähklitega). Samuti süüakse vareenikuid, heeringat, marineeritud kurke ja seeni.

Ghana perede laudadel on sageli omo tuo – riisipallid kana ja lihaga palmiviljasupis.

USAs on laual lõhe sinepi- ja tillikastmes, kõrvale kartulid ja köögiviljadest ahjuroad. Magustoiduks on alati kolme sorti pirukaid: õuna, pekaani ja kirsi.

Portugalis on jõululaua krooniks küpsetatud tursk, traditsioon, mis ulatub tagasi keskaega.

Rumeeniaski armastatakse kapsarulle, alustuseks aga serveeritakse haput peedisuppi lihapallidega. Mõnikord on pearoaks kala, kuid peamiselt vorstid, sea- ja kanaliha.

Makedoonia köökides valmivad erinevad road, näiteks oad, porrupirukas, datlid, kastanid, pähklid. Ka selles riigis valmistakse leiba, millesse peidetakse münt.

Poola inimesed armastavad pierogi’t – pelmeenirooga. Pearoaks on friteeritud karpkala, kõrvale kahte erinevat sorti pierogi’t.

Filipiinidel süüakse grillkana, kõrvale kartulisalatit ja riisiküpsiseid. Põhiroaks on aga lechon – grillitud siga, millel väga krõbe koorik.

Soomes on tavaks süüa singi, porgandi ja kartuli pajarooga. Laual võib olla ka rosolje, lõhe, roheline salat. Ja muidugi hõõgvein!

Eesti pere, kes Balsam Hillile oma jõululaua pildid saatis, sõi tol korral kanarinda kartulipudruga. Perekond märgib, et on tegelikult prantslased, kes püüdsid Eestis jõululauda kohandada oma traditsioonide ja meie poe valikute järgi. Nii jõudsid lauale mereannid, leib, juustuvalik, pähklid, puuviljad, šokolaad ja palju veini.

Vaata galeriid, et näha rohkem pilte!

What does the world eat at Christmas?
Click the image to open the full interactive version (via Balsam Hill).

Tagasi üles