Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Selgus, et reisisõltuvus on mentaalne häire, mis võib rikkuda su elu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: nobleIMAGES / Alamy/ Vida Press

Reisimisel on kahtlemata positiivne mõju meie kehale ja meelele, kuid kui muutume sellest sõltuvaks, võib mõju olla hoopis vastupidine.

Enamasti räägitakse, et reisielamused arendavad isiksust ning muudavad inimese targemaks, õnnelikumaks ja produktiivsemaks. Kuid uuringud on näidanud, et reisimise üledoos võib olla ka kahjulik, vahendab India Today.

Kuigi reisimine on enamikul juhtudel vabastav ning energiat andev kogemus, muutub ringi rändamine mõnele inimesele tõeliseks sõltuvuseks.

Psühhiaatrid nimetavad sellist «ebanormaalset» tungi reisida dromomaaniaks. Esimene dromomaania diagnoos pandi 1886. aastal, kui Prantsuse gaasitööline Jean-Albert Dadas jalutas viis aastat läbi kogu Euroopa, enne kui lõpuks väsimusest kokku kukkus. Selleks ajaks kui ta jõudis Bordeaux haiglasse, oli kogu tema reisil kogetu mälust pühitud.

Ametlikult lisati dromomaania psühhiaatrilise probleemina «Mentaalsete häirete diagnostika ja statistika käsiraamatusse» 2000. aastal. Dromomaania kohta on käsiraamatus järgmine selgitus: «kannatanutel on ebanormaalne vajadus reisida; nad on valmis kulutama üle oma võimete, ohverdama oma töö, armastatu ja turvalisuse vaid selle nimel, et uusi elamusi saada.» Arstid proovivad endiselt välja selgitada, mis sellist kontrollimatut vajadust reisida tekitab.

Viimastel aastatel on dromomaania muutunud üha laiemaks probleemiks ning neid, kes pühendavad terve elu uute paikade avastamisele on üha rohkem. Kõik on kuulnud uskumatuid lugusid inimestest, kes on maha müünud kodu, lihtsalt et mööda ilma ringi rännata. Sellist tegevust soodustab loomulikult ka sotsiaalmeedia reisiteemaliste postituste arv.

On oluline mõista, et selline romantiline idee maailma avastamisest ei asetse materiaalsetest vajadustest eraldi. Vajadus raha järele, mis sellist eluviisi võimaldaks, paneb rännusellid oma rännakut sotsiaalmeedias ja blogides eksponeerima, mis hakkab edu korral reklaami arvelt ka sissetulekut tootma.

Conde Nast Traveller veebilehe andmetel võistleb suisa 30 000 inimest üle maailma selle nimel, et kes saaks end nimetada maailmas kõige rohkem rännanud inimeseks. 1998. aastal jõudis Guinnessi rekordite raamatusse Indianast pärit advokaat John Clouse, kes pälvis maailma kõige rohkem rännanud inimese tiitli. Hiljem selline nimetus siiski rekorditeraamatust eemaldati, kuna see olevat liiga subjektiivne. Lisaks ütles Clouse ise, et see tiitel läks talle maksma kuus abielu ning ta ei ole kindlasti nõus kergelt alla vanduma.

Sotsiaalpsühholoogi Michael Breini sõnul on reisimine paljudele inimestele viis füüsiliselt ja mentaalselt igapäevaelu rutiinist põgeneda. Paljudele on reisimine midagi väga erilist ja kosutavat. Siiski jääb õhku küsimus, kas suur reisisoov on pelgalt täitmatu reisijanu või hävitava toimega kirg kogeda midagi uut, mis eemaldab ränduri tegelikust reaalsusest? Kas reisimine on tõesti ainult põgenemisviis?

Tagasi üles