Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS

Kus puhkamisest unistab Eesti inimene – kas arvad ära?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti inimese unistuste sihtkohaks on Maldiivide paradiisisaarestik. | FOTO: iStockPhoto

Kas tead, et Eestis on aasta keskmine temperatuur vaid viis plusskraadi? Ilmselgelt on seda vähe, et end aasta läbi mugavalt tunda. Seepärast troonivadki unistuste reisisihtkohade nimistus soojad ja päikesepaistelised paigad, selgus Bigbanki korraldatavast kampaaniast.

Bigbank otsustas uurida, kuhu siis Eesti inimene läheks. Kolmveerand seni kampaanias osalenutest on selgelt sooja- ja päikesenäljas, sest just nii suur hulk vastanuist eelistab reisida idüllilisele soojale maale. Kõige enim soovitakse seejuures puhata Maldiividel. Kui sa pole kursis, mida Maldiivid endast kujutavad, siis tee Google’is pildiotsing – tagame, et heameelega paneksid end sellele reisile kirja.

Maldiivid on Aasia lõunaservas asuv ligi 1200 korallsaarest koosnev saarestik, kus aastaringne keskmine temperatuur on 28 kraadi ehk tegemist on täiusliku paradiisiga kogu aasta vältel. Suvitajate ja talvitujate käsutuses on üle 100 kuurordi, mille hulgas on nii taskukohaseid kui ka ekstravagantseid, kõrgema hinnaga komplekse. Huvitaval kombel oli see turistidele 1970ndateni peaaegu tundmatu, kuid viimastel aastatel käib seal ideaalset suveilma nautimas üle miljoni turisti aastas. Et tegemist on suhteliselt isoleeritud paigaga, mis koosneb lugematul hulgal pisikestest saartest, on Maldiivid ühtlasi üks turvalisimaid kohti maailmas. Kindlasti aitab sellele kaasa ka range alkoholipoliitika. Islamiriigile omaselt oodatakse turistidelt sealsete reeglite austamist ja nii on alkohol kättesaadav ainult kuurortides, poodidest seda ei leia.

Maldiivid on jäänud silma ka sellega, et sealne kohalik valitsus pidas maailma esimese veealuse istungi. Sel moel tõmmati tähelepanu väga suurele probleemile. Nimelt ohustab üleilmse soojenemisega kaasnev ookeanivee taseme tõus Maldiive väga otseselt. Kui midagi ette ei võeta, võib see paradiis olla juba varsti vee all.

Kui puhkus Maldiividel on eelkõige mõnus lebamine ookeani ääres, siis Eesti inimeses on ka omajagu seiklushimu. Maldiividele järgneb populaarsuselt Amazonase džungel, mille lopsakas loodus sobib maalähedasele eestlasele hästi. Ja eestlasi mahuks sinna palju – Amazonas on Eestist ei rohkem ega vähem kui 120 korda suurem, olles otsapidi Brasiilia, Boliivia, Peruu, Ecuadori, Colombia, Venezuela, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guinea territooriumil. Amazonases asub ka samanimeline pikkuselt maailma teine jõgi (6400 km). Ligi 11 aastat tagasi ujus mees nimega Martin Sterl jõe kogupikkuses läbi. Iga päev 10 tundi ujudes kulus tal selleks 66 päeva!

Amazonas on koduks ka 400–500 indiaani hõimule, kellest ligi 50 pole kunagi välismaailmaga kontaktis olnud.

Amazonast nimetatakse tihti maailma kopsudeks. Selle lopsakas loodus toodab hinnanguliselt kuni 20 protsenti kogu maailma hapnikust.

Amazonases peaks ära käima igaüks, et mõista, kui suur ja võimas on loodus ning kui väike on inimene kõige selle keskel. Sobiliku reisikava leiab ka see huviline, kes pelgab üksi džunglisügavustes ööbimist.

Kampaania käigus pakkusime ise palju võimalikke sihtkohti, millele inimesed said lisada oma lemmikuid. Nii pakuti kaugeid paiku, nagu Uus-Meremaa, Jaapan, Kuuba, Kanada ja Tai, aga ka lähemal asuvat Itaaliat ja Hispaaniat.

Tagasi üles